Lugeja küsib: millal hakatakse suurlinnades saastunud õhku puhastama? ({{contentCtrl.commentsTotal}})

Kui inimesed saastavad vähem, siis kaob ka vajadus tõhusamalt puhastada.
Kui inimesed saastavad vähem, siis kaob ka vajadus tõhusamalt puhastada. Autor/allikas: Nick Ansell/PA Wire/PA Images/Scanpix

Kuigi koroonakriisi ajal on suurlinnades hakanud õhk puhtamaks muutuma, on õhusaaste endiselt suur keskkonnaprobleem.

Küsimusele vastab dr Marina Kritševskaja Tallinna Tehnikaülkooli materjali- ja keskkonnatehnoloogia instituudist.

Välisõhu puhastamine on keeruline tehnoloogiline probleem. Ehitatakse suuri õhupuhasteid, kus puhasti on 20-korruselise hoone kõrgune. Paraku on need kallid ning lahendavad probleemi ainult puhasti ümbruses.

Toodetakse ka spetsiifilisi fotokatalüütilisi ehitusmaterjale, millest ehitatud hooned puhastavad õhku. Lisaks tehnoloogilistele lahendustele aitavad õhku puhastada rohualad ehk taimerikkad pargid.

Õhk suurlinnades muutub puhtamaks ainult siis, kui vähendatakse põhiliste heiteallikate arvu. Näiteks kui võetakse kasutusele elektritransport, vähendatakse tahkete fossiilsete kütuste kasutamist ja kaotatakse kohtküttega puumajarajoonid. Aitab ka, kui tootmisettevõtted kasutavad kvaliteetseid õhupuhastusseadmeid ega paiska õhku saasteained.

Kokkuvõtteks: kui inimesed saastavad vähem, siis kaob ka vajadus tõhusamalt puhastada.

Toimetaja: Airika Harrik

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: