See suur gaasipilv, mille sees tekib rohkesti uusi tähti, on tervelt 9000 valgusaastat pikk ja 400 valgusaastat lai. Päikesest asub see umbes 500 valgusaasta kaugusel ehk astronoomilises mõõtkavas suhteliselt lähedal.

Rahvusvaheline teadlasrühm eesotsas Joao Alvesega Austriast Viini Ülikoolist ja Ameerika Ühendriikidest Harvardi Ülikoolist sai pilvele jälile, kui uuris Euroopa Kosmoseagentuuri kosmoseteleskoobi Gaia kogutud vaatlusandmeid.

Teadlased kirjutavad sellest ajakirjas Nature.

Struktuur sai nimeks Radcliffe'i laine, Harvardi Ülikooli Radcliffe'i instituudi järgi. See paikneb piki Linnutee üht spiraalharu.

Paljud Radcliffe'i laines asuvad tähetekkepiirkonnad olid teadlastel ka varem tuvastatud, kuid suurt osa neist peeti kuuluvaks Päikesesüsteemi ümber paiknevasse 3000 valgusaasta laiusesse kaarjasse struktuuri, millele oli nimeks pandud Gouldi vöö.

Et tegelikult on tähetekkepiirkondade kogum hoopis suurem ja hoopis sirgema kujuga, tuli teadlastele üllatusena.

Tähetekkepiirkondades on palju gaasi, mille kokkutõmbumisel, tihenemisel ja soojenemisel tähed tekivadki.

Gaasipilvede süsteemi kuju ja paiknemist on olnud keeruline määrata, sest keeruline on määrata pilvede kaugust. Miks aga just niisugune piklik struktuur on tekkinud, ei oska teadlased aimata.

Teadusuudised on Vikerraadios eetris esmaspäevast laupäevani kell 8.25.