Michael Waring ja Bryan Cummings Drexeli Ülikoolist töötasid läbi kümneid uurimusi viimasest kolmest aastakümnest ja väidavad nüüd, et enamasti puhastub õhk toa loomuliku õhuvahetuse kaudu või ventilatsioonisüsteemi abil palju kiiremini, kui taimede mõju jõuab märgatavalt avalduma hakata.

Nad kirjutavad ajakirjas Journal of Exposure Science and Environmental Epidemiology, et taimede suure õhupuhastusvõime müüt sai tõenäoliselt alguse ühest 1989. aastal tehtud NASA uurimusest, mille tegijad jõudsid järeldusele, et toataimi võiks kasutada toaõhu puhastamiseks terviseohtlikest lenduvatest orgaanilistest ühenditest.

Kuid selle ja teiste selletaoliste uurimuste puuduseks on, et katseid tehakse laboris, suletud kambris, millel on tegelikult vähe ühist tavapärase elu- või kontoriruumiga.

Tavaliselt on neis katseis asetatud taimed õhukindlasse kambrisse, millesse on lisatud ühteainsat lenduvat orgaanilist ühendit. Kambri ruumala on tavaliselt üks kuupmeeter või isegi väiksem.

Teadlased leidsid, et kõigis neis katseis avaldus taimede toime palju aeglasemalt kui toaõhk tavalises toas vahetuks.

Taimed puhastavad õhku küll, aga Waringi ja Cummingsi arvutuste järgi peaks ühel ruutmeetril olema kümme kuni isegi tuhat taime, et nende õhupuhastusvõime oleks sama suur kui tüüpilisel ventilatsioonisüsteemil või avatud aknal.

Teadusuudised on Vikerraadios eetris esmaspäevast laupäevani kell 8.25.