Artikkel on rohkem kui viis aastat vana ja kuulub arhiivi, mida ERR ei uuenda.
Nutikas tulevik – isetoimiv lillepott ja koduloomade geenitestid
Tänavu kolmandat korda korraldatud äriideekonkursile Ajujaht esitati rekordiliselt üle 1700 idee, millest finaali pääsenutest kahte hindavad asjatundjad rahvusvaheliselt potentsiaalseteks ettevõtmisteks. Parimaks ideeks tunnistati toataimede autonoomne kasvatussüsteem – nutikas lillepott Click & Grow.
Ajujahi võitjal Mattias Lepal sündis idee isetoimivast lillepotist, lugedes 60-ndail NASA poolt tehtud Marsi missiooni katsetusi taimede ilma mullata kasvatamisest kosmoses, kirjutab ajakiri HEI.
Click & Grow – isetoimiv lillepott
Click & Grow süsteem näeb välja nagu tavaline lillepott, kuid põhineb aeropoonikal (mullata kasvatusel). Nii nagu toote nimigi ütleb, hakkab taim kasvama nupule vajutamisest ja kuni kolm korda kiiremini kui tavalises mullaga täidetud potis. Lisaks puudub vajadus lillekest kasta – võrgusarnases restis rippuva juurestiku niiskuse ja toitainete eest hoolitsevad sensorid, protsessor ja vastav tarkvara. Potiga tuleb kaasa taimekassett, milles on seemned, toitained ja arvutiprogramm. Viimase abil saab jälgida, mis potis parajasti toimub: milline on niiskus, mis leiab aset juurte ümber, milline on toitainete tase.
Lepa sõnul visatakse Euroopas ja USA-s igal aastal miljard potitaime prügimäele, sest inimesed unustavad neid regulaarselt kasta. Click & Grow’ toote puhul hoolitseb lillepott ise taime eest.
Sellesarnaseid süsteeme kasutatakse tööstuslikus tootmises, kuid toataimedele mõeldud autonoomseid kasvatussüsteeme seni maailmas pole. EAS-i innovatsiooniosaku toetusel hankis Lepp tootele vajalikud patendid.
Juuni esimesel nädal valmis tootmise jaoks näidismudel ning enne sügist algab juba reaalne tootmine. Lillepotid valmistatakse Eestis, vaid mõned puuduvad komponendid tellitakse Hiinast. Tooted valmivad allhankena, ettevõte ise tegeleb disaini, arenduse ja turustamisega. Müüma hakatakse elektroonilist potti esmajoones Amazoni ja BestBuy võrgupoodide kaudu.
Click & Grow on saanud juba positiivset vastukaja nii Eesti kui ka välismeedias, mille tulemusel on tootele juba üle 6000 eeltellimuse, seda nii Eestist, Brasiiliast, USA-st kui ka Jaapanist.
Lepa sõnul hakkab lillepott maksma umbes 300–360 krooni. Täiendavalt ostetavad taimekasettide hind jääb 40 ja 80 krooni vahemikku. "Esialgu on pakutavate taimede valik piiratud, kuid edaspidi saab uue taime osta kassetina ja neid vahetada nagu žiletiterasid," selgitas Lepp.
VetMed – põllumajandusloomade aretamist toetav geenitestimine
Kui Tartu Ülikooli biomeditsiini tehnoloogia doktorandi Mart Ustav juuniori koer jäi haigeks ning arstid ei osanud sõpra aidata, otsustas ta ise välja töötada geneetilised testid nakkus- ja geneetiliste haiguste diagnoosimiseks lemmik- ja koduloomadel. Sellest sündis äriidee ja ettevõtmine VetMed, millega liitusid Tartu Ülikooli arstiteaduskonna lõpetanud Anu Planken ja samas ülikoolis õigust õppinud Hannes Küün.
Nad arendavad uudseid molekulaarseid komplekstestide paneele, mis muudavad biotehnoloogiliste meetodite abil loomade haiguste diagnoosimise kiiremaks, täpsemaks, lihtsamaks ning lõpptarbijale odavamaks. Toode asendab vananevaid meetodeid veterinaardiagnostika protsessis. Eestis neil otsesed konkurendid puuduvad ja maailmas on selles vallas üksikuid tegijaid. Olemasolevad loomadele mõeldud testid on Mart Ustavi väitel piiratud, aeganõudvad ja ebatäpsed.
VetMedi lahenduseks on determineerida enam- ja vähemlevinud patogeenid erinevatel loomadel. Töötada välja meetodid ja protokollid nakkushaiguste paneeldiagnostikaks. Edaspidi plaanitakse ka välja arendada genotüpiseerimis-testid tuvastamaks pärilikke haigusi koertel ja hobustel ning anda sellega panus teaduspõhisesse tõuaretusse. Teenuse tarbijatena nähakse veterinaare, väike- ja suurlooma omanikke.
Täispikkuses artiklit loe ajakirjast HEI
Ajujahi võitjal Mattias Lepal sündis idee isetoimivast lillepotist, lugedes 60-ndail NASA poolt tehtud Marsi missiooni katsetusi taimede ilma mullata kasvatamisest kosmoses, kirjutab ajakiri HEI.
Click & Grow – isetoimiv lillepott
Click & Grow süsteem näeb välja nagu tavaline lillepott, kuid põhineb aeropoonikal (mullata kasvatusel). Nii nagu toote nimigi ütleb, hakkab taim kasvama nupule vajutamisest ja kuni kolm korda kiiremini kui tavalises mullaga täidetud potis. Lisaks puudub vajadus lillekest kasta – võrgusarnases restis rippuva juurestiku niiskuse ja toitainete eest hoolitsevad sensorid, protsessor ja vastav tarkvara. Potiga tuleb kaasa taimekassett, milles on seemned, toitained ja arvutiprogramm. Viimase abil saab jälgida, mis potis parajasti toimub: milline on niiskus, mis leiab aset juurte ümber, milline on toitainete tase.
Lepa sõnul visatakse Euroopas ja USA-s igal aastal miljard potitaime prügimäele, sest inimesed unustavad neid regulaarselt kasta. Click & Grow’ toote puhul hoolitseb lillepott ise taime eest.
Sellesarnaseid süsteeme kasutatakse tööstuslikus tootmises, kuid toataimedele mõeldud autonoomseid kasvatussüsteeme seni maailmas pole. EAS-i innovatsiooniosaku toetusel hankis Lepp tootele vajalikud patendid.
Juuni esimesel nädal valmis tootmise jaoks näidismudel ning enne sügist algab juba reaalne tootmine. Lillepotid valmistatakse Eestis, vaid mõned puuduvad komponendid tellitakse Hiinast. Tooted valmivad allhankena, ettevõte ise tegeleb disaini, arenduse ja turustamisega. Müüma hakatakse elektroonilist potti esmajoones Amazoni ja BestBuy võrgupoodide kaudu.
Click & Grow on saanud juba positiivset vastukaja nii Eesti kui ka välismeedias, mille tulemusel on tootele juba üle 6000 eeltellimuse, seda nii Eestist, Brasiiliast, USA-st kui ka Jaapanist.
Lepa sõnul hakkab lillepott maksma umbes 300–360 krooni. Täiendavalt ostetavad taimekasettide hind jääb 40 ja 80 krooni vahemikku. "Esialgu on pakutavate taimede valik piiratud, kuid edaspidi saab uue taime osta kassetina ja neid vahetada nagu žiletiterasid," selgitas Lepp.
VetMed – põllumajandusloomade aretamist toetav geenitestimine
Kui Tartu Ülikooli biomeditsiini tehnoloogia doktorandi Mart Ustav juuniori koer jäi haigeks ning arstid ei osanud sõpra aidata, otsustas ta ise välja töötada geneetilised testid nakkus- ja geneetiliste haiguste diagnoosimiseks lemmik- ja koduloomadel. Sellest sündis äriidee ja ettevõtmine VetMed, millega liitusid Tartu Ülikooli arstiteaduskonna lõpetanud Anu Planken ja samas ülikoolis õigust õppinud Hannes Küün.
Nad arendavad uudseid molekulaarseid komplekstestide paneele, mis muudavad biotehnoloogiliste meetodite abil loomade haiguste diagnoosimise kiiremaks, täpsemaks, lihtsamaks ning lõpptarbijale odavamaks. Toode asendab vananevaid meetodeid veterinaardiagnostika protsessis. Eestis neil otsesed konkurendid puuduvad ja maailmas on selles vallas üksikuid tegijaid. Olemasolevad loomadele mõeldud testid on Mart Ustavi väitel piiratud, aeganõudvad ja ebatäpsed.
VetMedi lahenduseks on determineerida enam- ja vähemlevinud patogeenid erinevatel loomadel. Töötada välja meetodid ja protokollid nakkushaiguste paneeldiagnostikaks. Edaspidi plaanitakse ka välja arendada genotüpiseerimis-testid tuvastamaks pärilikke haigusi koertel ja hobustel ning anda sellega panus teaduspõhisesse tõuaretusse. Teenuse tarbijatena nähakse veterinaare, väike- ja suurlooma omanikke.
Täispikkuses artiklit loe ajakirjast HEI