BBC vahendas episoodi kõike teadvast abikaasast. Ühel päeval üllatas ta kommentaariga partneri sõbrannale sündinud lapse teemal. Teisel päeval teadis ta, kus kaasa lõunat sõi, sest olevat teda märganud juhuslikult samasse kanti sattudes. Lõpuks poetas ta vestlusesse midagi. millest oli teine pool vestelnud ainult sõbrannaga jne. Ajapikku personaalseks peetud info sagedus ületas ebamugavuse künnise. Kõike nägeva võime päritolu küsimise peale tuli vastus, et teine pool olevat kõike ise rääkinud ja ilmselt on need hetked unustanud.

Müsteeriumilt kadus hullumeelsust toitev varjund päeval, kui mees näitas oma telefoniekraanil pildimeenutust hiljutisest sündmusest. Samal hetkel vilksatas ekraani servas teade abikaasa arvutit käsitleva päevaraporti valmimisest. Teade oli sedavõrd põgus, et naine tegi, nagu poleks ta midagi märganud. Järgmisel päeval uuris ta raamatukogu avaliku arvuti kaudu, millega võis tegemist olla. Hiiliv hirm süvenevast hullumeelusest kadus hetkega ja selle asendas armutus.

Maailma on tekkinud arvukalt arvutite ja nutitelefonide sisu, asukohta ja seadmete kaamerate ning mikrofonide kaudu ümbrust kontrollivaid erakasutuseks mõeldud jälitusteenuseid. Leviku ja arvukuse toel on sündinud isegi valdkondlikud uussõnad nagu spouseware ehk abikaasatarkvara või stalkerware ehk ahistava jälitamise tarkvara.

Privaatsusest hoolivates riikides on kirjeldatud tegevus seadusega keelatud. Internet ei mahu aga hästi riikide sisse ära ja sedalaadi teenused on hõlpsalt leitavad. Ontlikkuse nimel reklaamitakse neid mõnel puhul töövõtjate või laste kontrollimise turvateenustena.

Infoturbefirma Kaspersky väitel on nende teenuse abil sellel aastal eemaldatud 37 532 kliendi arvutist taolise jälitusteenuse tarkvara. Juhtumite sagedus kasvab tempos umbes 30 protsenti aastas. Kõige rohkem juhtumeid pärineb Venemaalt. Järgnevad India, Brasiilia, Ühendriigid ning. BBC-le muret teinud Ühinenud Kuningriik asub 370 juhtumiga kaheksandal koha.

Arvud pole kuigi suured. Samas on isegi üks juhtum liiast, eriti selle ohvri jaoks. Ahistava jälituse ohvris võib põhjustada taoline kogemus tugeva psüühilise trauma, millega käib kaasas süvenev tehnoloogiakartus ja usaldamatus. Teenusepakkujaid see ei huvita.

BBC testis kõige populaarsemat teenust, makstes kolme kuu eest 140 naela ehk umbes 160 eurot. Küsimuse peale, kas reporteril õnnestub tarkvara paigutada abikaasa telefoni nii, et viimane seda ei märka, kõlas julgustavalt jaatav vastus. Teenindaja garanteeris, et teenus toimib varjatult ja nad on igati valmis klienti probleemide lahendusel abistama. Reporter testis viit erinevat viirusetõrje programmi, mis hoiatasid kõik potentsiaalselt ohtliku tarkvara eest, vähemalt väike lohutus.

Kui kauaks? Inimesed on selliseid, nagu nad on. Viirusetõrjega tema pahelisest küljest jagu ei saa. Pigem paistab liikuvat protsess vastassuunas. Nuuskurvara arendamine läbib evolutsioonilist etappi, mille õnnestumisel oskavad need end paremini varjata ja paljuneda. Tõhusaks taktikaks on sotsiaalne disain ehk arvamuste ja uue normaalsuse kujundamine. Näiteks pakkudes nuuskurvara koolidele õppeprotsessi innoveerimiseks, nimetades teenust "turvalisuse juhtimise platvormiks".

Näite leiab USA-st, kus pakub ettevõte Gaggle teenust mitmele omavalitsusele. Teenus registreerib kooli arvutivõrkudes kõik klahvivajutused ja klikid. Juurdepääsu kohatu sisuga veebimaterjalile keelav teenus lubab vähendada koolikiusamist ja takistada isegi koolitulistamisi. Lihtsad ja jõulised loosungid hüpnotiseerivad lapsevanemaid ja koolide juhte. Samuti innustavad need uusi nuuskurvara arendajaid. Konkurents innustab toodete arengut ja elavdab valdkondlikku innovatsiooni.

Tänapäevale omaselt lisatakse esmalt teenuse juurde lühend AI. Seejärel lubatakse vaatlusaluste klahvivajutuste mustritest destilleerida uudset ja väärtuslikku infomaaki, õpilaste kõrval ka õpetajate kohta, näiteks infot nende meelsuse kohta. USA õpetajad on streikinud viimastel aastatel sagedamini. Õpilaste jälgimise teenuse kõrval saaks omavalitsus sama tarkvaraga aimu ka õpetajate kahtlastest kavatsustest. Näiteks kui nende sõrmedest väljuvad sõnad "palk", "vallandamine", "streik" vmt., saaks katkukolded süsteemist varakult isoleerida.

Toodud näited kirjeldavad teenuse evolutsiooni. Algus on ohutu. Protestijad on vagurad lapsed ja tegevus moraalselt õigustatud. Teenus normaliseerub ehk selle olemasoluga harjutakse. Seejärel toimub arenguhüpe. Sama teenus võtab üle õpetajad ja töötajad ning lõpuks abikaasad ja elukaaslased. Nende hulka kuuluvad protsessi algatanud ametnikud ja poliitikud, kuid siis on juba hilja midagi muuta.

Esmaspäevast neljapäevani võib Kristjan Porti tehnoloogiakommentaari kuulda Raadio 2 saates "Portaal".