Mõne foto peal on hommikueine, kass või auto, aga ülejäänutel kellegi nägu. Kuna firma ärimudelis on inimeste omaduste ja omavaheliste suhtevõrgustike kaardistamisel täita oluline osa, arendab Facebook suhtluse edendamiseks erinevaid teenuseid. Üheks taoliseks on piltidelt nägude äratundmise meetod, mille täpsuseks hinnatakse 97 protsenti. Teenust tutvustatakse kui abilist, mis võimaldab otsida üleslaetavast pildimaterjalist tuttavaid nägusid ja saata need pildid ka nägude omanikele. On ju päris tore, kui samast sündmusest teeb pilte mitu inimest ja pildil olijad saavad võimaluse näha teiste tehtud pildimaterjali.

Kõigile selline idee ei meeldi. Saksamaa ja Iirimaa on osa pakutavat funktsionaalsust keelanud ning osa vaidlustanud. Seetõttu tohib firma pakkuda Euroopa Liidus teenust vaid piiratud võimalustega. Võrreldes pisikese mugavusega sünnitab nägude tuvastamine sügavalt ebamugavaid tagajärgi isikute vabadusele. Sealhulgas neile, kes polegi Facebooki kasutajad, aga satuvad piltidele.

Pilt on oluline infoallikas inimeste asukohast, tegevusest ja kontaktidest. Sellise info koondumine eraettevõtte kätte ohustab isikuvabadusi, muudab selle potentsiaalseks kaubaks ja võimaldab suuremahulist kuritarvitust. Olukorda ei muuda individuaalne valikuvõimalus teenuse kasutamisest loobuda, sest ettevõtte huvides on jätkata nägude tuvastamist ka juhul, kui keegi seda teenust ei kasuta.

Venemaalt leiab värske näite, kui veebruaris levis meedias lugu noormehest, kellel ei tahtnud juhusliku sündmuse käigus kohatud neiu enam meeltest ununeda ja ta kasutas telefoniga tehtud fotot, et otsida neiu andmeid sotsiaalmeediast. See õnnestus tänu uuele tarkvarale, mis tuvastab õige näo umbes 70-protsendilise tõenäosusega ja pakub vaatajale kümmekond sarnast kandidaati.

Sisuliselt tutvustati looga uut teenust kui romantiliste kontaktide edendamise vahendit. Reaalsuses on sellest saanud inimeste tüütamise, maniakaalse jälitamise ja kättemaksu tööriist. Näiteks on otsitud sotsiaalmeediast juhuslikke inimesi, korraldatud rünnakuid pornograafilise pildimaterjalil olijatele ja kardetakse, et kauplused hakkavad profileerima poekülastajaid nende isikliku elu põhjal.

Selliste uudiste tõttu kasvab vajadus midagi uue infotehnoloogilise võimaluse üle kontrolli saavutamise nimel midagigi ära teha. Üheks huvitavaks katseks on USA-s Illinois' osariigis algatatud kohtulik ühiskaebus Facebooki näotuvastustehnoloogia vastu. Kuna Facebookil on luba oma teenust levitada, leidsid illinoislased, et nende osariigis kehtib biomeetrilise info kaitsmise seadus ja nende kohtusse esitatud kaebuse järgi klassifitseerub nägu sarnaselt näpujäljele või silma võrkkesta mustrile biomeetriliseks andmestikuks.

Seaduse järgi ei tohi ükski ettevõte selliseid andmeid koguma asuda enne, kui pole sätestanud selged reeglid, kuidas andmeid kasutatakse ja hallatakse. Seejärel peab pidevalt jälgima inimese nõusolekut andmekogus osaleda.

Facebook püüdis väita, et teenuse kasutamise lepingus on sätestatud, et kõik vaidlused toimuvad California osariigi kohtus ja kuna ei seal ega üle-ameerikalises föderaalses reeglistikus sellist biomeetria seadust ei ole, siis võtku Illinois' seaduste põhjal protestijad oma kaebus kohtust heaga tagasi. Eelmisel nädalal oli otsustav hetk, kui kohtunik pidi otsustama ühe või teise osapoole kasuks.

Otsuse järgi võib Illinois' kohtuvaidlus alata. Arvestades USA juhtumite lahendipõhist õigustava võib ühe osariigi negatiivne otsus kujuneda lisaks Facebookile otsustavaks veel paljude teiste näotuvastamise tehnoloogia arendajate ja kasutajate jaoks.

Esmaspäevast neljapäevani võib Kristjan Porti tehnoloogiakommentaari kuulda Raadio 2 saates Portaal.