Tuntud muinasjutus küsib antikangelanna peegli käest maailma kõige ilusaima inimese kohta. Lugu jäänuks juhtumata, kui ühel päeval poleks pakkunud peeglike emanda asemel kedagi teist. Peeglis oleva näo teema on teel vanast muinasjutust kuulsusrikka tuleviku poole. Saabumas on aeg, kui inimeste nägudega seotud tehnoloogiad muutuvad argiseks koos oma mugavuste ja kardetavalt uut moodi probleemidega.

Tulevik tervitab näitega ettevõttest vcv.ai, mis lubab kokku hoida keskmiselt paarkümmend tundi kallist aega, mida kulutavad tööandjad uute töötajate kandidatuuride seast kõige sobivama valimiseks. 250 kandidaadi CV-de lugemisele kulub hinnanguliselt kaheksa tundi. Tehisintellektiga masinale rajatud teenus lubab teha ära sama töö umbes kahe minutiga. Viiekümne valitud kandidaadiga vestlusele kuluks vanamoodsalt umbes viis tundi. Masin pakub, et saaks hakkama kolme minutiga jne. Ühesõnaga oleks rumal vanal moel jätkata, kui peeglike teeb sama töö kordades kiiremini.

Võrdlus peegliga on kohane, sest oluline osa lubadusest täidetakse inimest vaadates. Masin lubab lugeda kandidaadi ilmetest välja rohkem ja objektiivsemat, kui suudaks seda inimesest küsitleja, keda kammitsevad kõik inimeseks olemise psühholoogilised hädad, subjektiivsus ja väsimine. See on vaid üks näide paljudest, milleks inimeste ellu astumiseks vajalikku arendustööd on toetanud investorid miljonite dollaritega. Kohtumine personaliosakonna kaameraga on seega vaid aja küsimus.

Vahest täitub kohtumise unistus veelgi varem mõnes lennujaamas. Eelmisel nädalal avaldas ehmunud ameeriklanna säutsu lennujaama väravas toimunust, sest temalt ei küsitud pardakaarti. Värava läbimiseks pidi heitma ta korraks pilgu kaamerasilma. Reisijat pani imestama, kuidas teadus masin, kes ta on? Peagi ilmus säutsu juurde lennufirma kommentaar, et proua andmed on riikliku julgeolekuameti andmebaasis. Sellest proua imestus vaid kasvas, kuna ta polnud läbinud ühtegi vastavat registreerimisaktsiooni.

Täiendavatest selgitusest ilmnes, et selleks puudub vajadus. Kõik korraldatakse riigi poolt, sest viimane plaanib analoogse süsteemi võtta kasutusele kõikides USA lennujaamades. Muude võimalike põhjuste kõrval reklaamitakse näotuvastusega turvaväravate läbimist vajadusega võtta midagi ette viisaaja ületajatega. Riigis viib kauem rohkem kui igas sajas Ühendriikide külastaja ehk üle 600 000 inimese aastas.

Euroopa Liidus liiguvad asjad samas suunas. Eelmisel nädalal hääletati ühtse biomeetrilise andmebaasi loomise poolt. Sellesse koondatakse erinevates piiripunktides registreeritud 350 miljoni isiku andmed, sealhulgas sõrmejäljed ja nägu. Ühendsüsteemist loodetakse abi piiriületuste kiirendamiseks.

Euroopa oma võistleks maailma suurima biomeetriliste andmebaasi tiitli eest, konkureerides USA tolli ja piirivalve ning FBI kasutuses olevate andmebaasidega. Ilmselt on möödapääsmatu kogeda ameeriklanna üllatust peagi Euroopa lennujaamades. Pääsupunkti töö kiirendamiseks on nägude tuvastamine loogiline samm.

Mugavusel on kindlasti varjatud hind. Vihje leiab New Yorgi Apple poes juhtunust. Modernse avatud ruumiga kallist elektroonikat müüva poe nuhtluseks on vargad. Varguste vähendamiseks hoiavad külastajatel silma peal turvakaamerate infovoogu analüüsivad arvutid.

Eelmise aasta hilissügisel pidas politsei Apple'i poodidest saadud info alusel kinni kahtlusaluse kellele esitati süüdistus mitmes poes aset leidnud vargustes. Noormees lükkas süü tagasi ja palus politseil tõendeid põhjalikumalt uurida. Vähemalt ühe väidetava varguse ajaks oli tal alibi, kuna viibis koolipeol. Tasahilju hakkaski pilt selginema ja sellelt ei kuvandunud kinnipeetu tunnuseid.

Ebamugavasse olukorda sattunud noormees esitas äsja Apple'i vastu kohtusse kaebuse, nõudes kahjutasuks miljard dollarit. Oma avalduses väidab ohver, et kõik halb juhtus Apple turvasüsteemi näotuvastusprogrammi vigade tõttu. Kohus peab asja uurima, aga Apple teatas ajakirjandusele, et nende poodides sellist süsteemi ei kasutata. Kui see peaks tõsi olema, on juhtunu õpetuseks näotuvastustehnoloogiaga kaasas käiv hirmude ja spekulatsioonide laine, mida toidavad väiksemad või suuremad tehnoloogia viperused ja väärkasutamised.

Keda taoline tulevik ehmatab, vaadaku peeglisse, sest sellise tehnoloogia loodud põnevust kuulutas ette ammune muinasjutt.

Esmaspäevast neljapäevani võib Kristjan Porti tehnoloogiakommentaari kuulda Raadio 2 saates "Portaal".