Vabakasutuses perepildid sattusid masinpiilurite haardesse ({{commentsTotal}})

Kui täna lubatakse koguneva infoga mitte midagi teha, siis miks peaks seda kõike koguma?
Kui täna lubatakse koguneva infoga mitte midagi teha, siis miks peaks seda kõike koguma? Autor/allikas: SCANPIX/AFP/DAVID MCNEW

Näotuvastustehnoloogiate hüppelise arengu tõttu on tõenäoline, et masinate treenimiseks on kasutatud ilma selgesõnalise loata pea iga internetti jõudnud näopilti, vahendab R2 tehnikakommentaaris Kristjan Port.

Käes on oma näoga harjumise aeg. Peeglis nähtuga pole probleeme. Selle erinevate nädalapäevade, unisuse või juuksurikülastusest möödunud aja muutlikkusega ollakse niigi harjutud. Harjuma peab teadmisega, et sinu nägu vaatavad ka igasugused seadmed. Internetist leiab ilmselt pildi pea igast kodanikust. Enamusel vaatab vastu lähemal või kaugemal asuv nägu.

Internetti jõudnud pildid paljunevad ja neid on kopeeritud mitmesugustesse andmebaasidesse. Suuri pildikogudega treenitakse masinaid, et nad suudaksid ära tunda nägusid. Sellest ei paista tüli tõusvat. Järgmise sammuna seostatakse aga näod internetist leitavate isikut puudutavate andmetega. Arengu eest tasuvad ettevõtted ja organisatsioonid, alates julgeolekust ning luurest ja lõpetades kaubandusega.

Toimuv on suhteliselt metsik. Esimese ideena võib nägude tuvastamise vajaduste seast pähe torgata just seos korrakaitsesüsteemiga. Selliste andmebaaside loomine on tänu seadustele vahest isegi tagasihoidlikum. Varakapitalistlik metsikus iseloomustabki rohkem ettevõtteid, kes soovivad internetti kogunevast andmemaagist kasu lõigata. Nad panevad kokku kaks käepäraseks muutunud võimalust. Üks on masinõppeks vajaliku jõudluse saavutanud arvutid ja teine inimeste fotode enam-vähem kaitsetu internetti ladustamine.

Mõned ettevõtted on sotsiaalse disaini oskustes teistest ees ja pakuvad interneti kasutajatele mitmesuguseid köitvaid teenuseid. Kliendid ei pane tähelegi, kuidas lisavad nad omakäeliselt uut teavet neist tehtud piltide infoväärtuse kasvatamiseks. Muu hulgas kuuluvad selliste ettevõtete hulka fotode hoidmise, töötlemise ja vahendamise teenuse pakkujad. Mitte alati ei tegele info kokku kogumisega fotode pidaja, vaid nende teenust traalivad kolmandad osapooled, kellega fotol olija ei kohtugi.

Võib ka juhtuda, et kõik osapooled on ontlikud, nagu näiteks Flickr ja IBM. Ainuke, mis võib viltu kiskuda, on antud näites IBM-i soov treenida oma nägude tuvastamise programme. Kuulus firma leidis, et selleks sobib kopeerida Flickri pildikogusse talletunute näopilte. Seekord tõstatus juhtunust pahandus. Probleemi teadvustamist võib pidada aga ilmselt erandlikuks.

Esialgu võib tunduda erandlikuna ka USA-s San Francisco poliitikute plaan keelustada nägude tuvastamise tehnoloogia kasutamine. Keeld kehtiks linna ametkondadele ja sealhulgas politseile. Idee taga on pikem protsess, mille jooksul on ära kuulatud kahte sorti argumente. Ühed kaitsevad kodanike vabadust ja privaatsust ning teised samade kodanike turvalisust.

Turvalisuse parandamiseks loodetakse kasu linnaruumi jälgivate kaamerate kogutava infovoo tõhusamast analüüsist. Selle hulka kuulub isikute tuvastamine. Vabaduse ja privaatsuse kaitsjad osutavad loogikaveale ja hoiatavad kasvavast ohust seoses kodaniku õiguste rikkumise võimaluste lisandumisega, sealhulgas tehnikaviperuste kaudu.

San Franciscot peetakse liberaalseks ja innovaatiliseks elukeskkonnaks, milles lisaks loomingulisele rikkusele on alguse saanud muuhulgas Twitter, Uber ja Airbnb. Linnas toimub palju avalikke üritusi, aga ka eripalgelisi proteste. Näotuvastamise tehnoloogia keelu pooldajad hoiatavad ja hirmutavad tuleviku eest, milles iga tänavale ilmunud, poodi külastava või koolis istuva elaniku virtuaalne koopia teeb neid samu tegevusi kusagil andmebaasis, talletades sinna igaühe liikumiste ja olemiste informatsiooni. Kui täna lubatakse koguneva infoga mitte midagi teha, siis miks peaks seda kõike koguma?

Sisuliselt luuakse ajapomm, mis realiseerub mõne tulevikus juhtuva sündmuse tõttu, kui leitakse näiteks kriitilise juhtumuse tõttu ajutine õigustus taolise info kasutamisele. Siis pole enam võimalik aega tagasi pöörata. Õigemini saab küll, aga ajamasin oleks katkine. Selle abil ei saa tegusid olematuks teha, aga saab urgitseda ajas tagasi minnes iga indiviidi elu kallal.

Juhul kui keeld vastu võetakse, on San Francisco esimene taolise keeluga USA linn. BBC vahendab, et analoogse diskussiooni idud on võrsunud ka Ühendkuningriigis. Seal toitsid vaidlusi politsei kasutatava näotuvastamise tehnoloogia eksimused mustanahaliste nägude identifitseerimisel, mille tõttu võidakse esitada süüdistus valele isikule. Keelamise asemel vaieldakse seal pigem rahade üle. mida tuleks veel tehnoloogia arendamisele kulutada.

Tõenäolisemalt paraneb tehnoloogia pelgalt selle sisemise arengujõu tõttu. Siin tekibki siis vajadus harjuda, et sind teavad edaspidi nägupidi ka mitmesugused masinad.

Esmaspäevast neljapäevani võib Kristjan Porti tehnoloogiakommentaari kuulda Raadio 2 saates "Portaal".

Toimetaja: Jaan-Juhan Oidermaa

Allikas: "Portaal"



Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: