Masside turvalisusiha paneb piilurid rõõmust käsi hõõruma
Turvatunde kasvatamise nimel arendatavatel tehnoloogiatel võib olla soovitule risti vastupidine mõju, hoiatab R2 tehnikakommentaaris Kristjan Port.
Umbes põlvkonna eest võis näiteks Tallinnas Nõmme linnaosas kuulda koerte haukumislainet. Kusagil kaugel alustas üks kutsu oma lauluga, mille peale võttis selle üle naaber, siis selle naaber jne. Ajad olid ärevad. Koerapidamise rõõmu taga oli praktilise valvuri roll. Piisas kui koera territooriumile sattus võõras jalg, orav või kass ja algas kisa. Hiljem saabus vaikus, kui eluolu rahunes ja koerad asendusid kassidega.
Koerte arengus pole vahepeal suuri muutusi olnud ja nad kipuvad olema endiselt lärmakad. See tuleb nende lemmiklooma staatusele kahjuks, sest valvuri rolli on üle võtnud valveseadmed. Võrreldes koertega on olnud tehnoloogia areng pööraselt kiire. Püüdes ennustada alanud nädalal teisipäevast reedeni USA-s Las Vegases toimuva tarbijaelektroonika messi väljapanekute põhjal lähima aja arenguid, võib oodata uue ja põhjalikuma valvamis- või jälgimiskultuuri süvenemist.
Näiteks pakutakse uutmoodi ja haukumisvaba alternatiivi kodusele karvakoonust valvurile. Seejuures kuut jääb alles. Kuudis varjub vihma ja tuule eest ning laeb akusid droon. Hoovi valvavad andurid. Niipea kui need tuvastavad valvataval ala võõra, väljub droon pesast, hõljub vaikselt külalise kohale ja alustab temast videoülekande striimimist majaomaniku telefoni. Arendajate arvates on toote eeliseks privaatsus.
Võrreldes maja suunast tänavale vaatavate valvesüsteemidega registreerivad need kõiki möödujaid. Muu hulgas võivad suuremat privaatsuskahju kannatada naabrid, kelle liikumismuster on võrreldes mõne juhusliku võõra möödumisega inforikkam. Võõrast koera moodi videonuusutama ilmunud droon piirduks vaid valvataval territooriumil toimuva registreerimisega.
Saab näha, milliseks saab antud toote äriline edu. Sellest olulisemaks võib pidada aga privaatsusele rajatud argumentatsiooni. Koos valvesüsteemide arenguga kasvab paralleelselt potentsiaalselt kuritarvitatava digitaalse info hulk. Lõppenud aastasse jäi mitu uue põlvkonna koduse valvesüsteemi kuritarvitamise juhtumit.
Kõige suuremat tähelepanu kogus tänu kasutuslevikule USA-s ja seotusele Amazoniga valvesüsteem Ring. Sarnaselt varasemale drooninäitele vahendab Ring kodu valvava kaamera pildivoo omanikule, kes võib siis külalisega sõbralikult vestelda või ähvardada politseiga.
Skandaalid algasid, kui selgus, et firma töötajad vaatasid reaalajas videoid klientide kodusest elust. Hiljem selgus, et sama said teha lahku läinud partnerid, kellel õnnestus ligipääs taastada isegi pärast võtmekoodide muutmist. Lahkuminekud on tihti emotsionaalselt tormised. Turvalisust lisama pidanud teenus lisas õelusele hoopis võimalusi juurde. Peagi murdsid samasse süsteemi häkkerid, kes asusid oma lõbuks lapsi kiusama.
Näiteid vähem tuntud ettevõtete sekeldustest leiab hulgaliselt juurde. Neist saab järeldada, et esialgu tormasid tehnikapakkujad teineteise võidu lahendama uue teenuse tehnilisi probleeme. Sellel perioodil napib infot reaalse kasutamise käigus inimestega seotud väljakutsetest.
Skandaalsed juhtumid on möödapääsmatud ja arengu jaoks vajalikud. Varem kirjeldatud valvedrooni arendajate argumentatsioon rajaneski juba järgmise arengufaasi väärtuspakkumisele ehk ollakse jõudmas lõppkasutaja huvide kaitsele rajatud hüvede müümise faasi.
Samas on vara rõõmustada. Las Vegase selle aasta väljapanekutes on märgatav osa turvalahendusi rajatud nägude tuvastamisele. Külastajatel on isegi võimalus pileti näitamise asemel vaadata kaamerasse, sest sissepääs on võimalik siduda isikuga. Seni vabatahtlik võimalus muutub hiilivalt populaarseks, sest inimesed on mugavad ja nägude tuvastamise tehnoloogia areneb hoogsalt. See tähendab hindade langust ning levikut seadustest kiiremini ja kaugemale. Olukordadesse, millega täna ei osata veel arvestada.
Olgu meenutuseks kevadine näide Hiinast, kus üks Pekingi avaliku käimla teenuspakkuja eraldas klientidele 60 sentimeetri pikkuse tarbepabeririba alles kaameras näo tuvastamise järel. Näide viitab vajaliku kaitserefleksi puudumisele, millele saab pihta, kui kirjeldada olukorda teisiti. Kui paberiautomaat nõuaks esmalt passi näitamist, tunduks, et midagi on väga valesti. Meil kulub veel kaua aega, et tajuda ja hinnata digitaalsesse inforuumi kogunevate andmete kombineerumise tagajärgi.
Olukord on halb, sest tänaseid vigu ei saa olematuks teha ja vetsupaberi vastu, ukse avamise eest või mõne muu teenuse sujuvamaks muutmise jaoks antud pilt jääb süsteemi. Selle ümber koguneb rohkem andmeid, kui passis kirjas. Turvalisuse nimel isikute tuvastamise tehnoloogiate areng võib päädida seega uut moodi turvalisustunde puudumisega.
Esmaspäevast neljapäevani võib Kristjan Porti tehnoloogiakommentaari kuulda Raadio 2 saates "Portaal".
Toimetaja: Jaan-Juhan Oidermaa
Allikas: "Portaal"