Pilte teravdav tehistaip jätab hägused turvakaamera pildid minevikku
USA John Hopkinsi ülikoolis välja töötatud tehistaip tõotab muuta reaalsuseks krimisarjadest nähtud tehnoloogia, kus kahtlusalusest tehtud hägune pilt muutub hetkega selgeks fotoks, vahendab Merit Maarits R2 teadus- ja tehnikauudistes.
Vishal Patel ja tema kolleegid on välja töötanud tehistaibu, mis võimaldab automaatselt teravdada häguseid pilte inimeste nägudest.
Seda tehnoloogiat oleks lõpuks võimalik kasutada näotuvastuse parandamiseks kaugseirepiltidel, näiteks drooniga tehtud piltidel, märkis Patel.
Tehistaip töötati välja koostöös fototöötlustarkvara ettevõtte Adobe'i teaduriga ja seda saaks potentsiaalselt kasutada ka vahendina fotode hägususe automaatseks parandamiseks.
Fotode teravdamine on keeruline, kuna hägususe tüüpe on palju ja seetõttu on keeruline kindlaks teha, millise häguga on pildil tegu. Näiteks on liikumishägu, mis tekib foto jäädvustamisel kaamera liikumise ajal või vastupidi – kui inimene liigub, kuid kaamera on paigal.
Meeskond õpetas tehistaibu välja, andes sellele tuhandeid fotosid inimeste nägudest – nii selgeid kui ka uduseid. Igal pildil olid märgistatud erinevad näojooned, näiteks silmad, nina ja suu, mida varasematel tehistaipudel on olnud raske teravdada.
Tehistaip õpetati välja üksikute näojoonte, sealhulgas naha ja juuste, teravdamisel ning seejärel teravdatud näojoonte liitmisel selgeks lõppfotoks.
Meeskond testis tehistaibu võimekust, lastes sel selliselt teravdada 16 000 pilti, mis olid varem hägused, ja võrdles algoritmi tulemust algse selge kujutisega.
Selle sooritust hinnati struktuurilise sarnasuse indeksi abil, kus skoor 1 näitab kahe pildi täpset sarnasust. Algoritmi tulemus oli 0,96.
Hägusus on vaid üks paljudest teguritest, mis võivad pildi kvaliteeti mõjutada, eriti kui seda kasutatakse kohtuekspertiisi eesmärkidel.
Nende hulka kuuluvad erinevad ilmastiku- ja valgustingimused või see, et inimest varjavad osaliselt muud objektid või teised inimesed, ütles Shufan Yang Glasgow ülikoolist. Kiire tuul ja magnetväljad võivad samuti kaamerate tööd häirida, ütles ta.
"Teine asi on see, et turvakaamerad on madala resolutsiooniga," ütles Patel. Selle tulemusel on pildid sageli väikesemahulised ja neil puuduvad detailid. Selle probleemi vastu võitlemiseks on pildi eraldusvõime suurendamiseks välja töötatud neurovõrgustikud, mis tõstavad pildil esile detaile.
Enne selliste tehnoloogiate kohtuekspertiisis kasutamist tuleb aga lahendada mitmed eetilised küsimused, arvestades riski, et tehistaip võib luua kahtlustatavast isikust teistsuguse pildi kui see, kuidas ta tegelikult välja näeb.
Ühes ebatäpsete või rassiliselt kallutatud näotuvastuse algoritmidega võib see põhjustada selle, et pildilt tuvastatakse vale inimene.
Toimetaja: Merit Maarits
