Linnuvaatlus ei ole üksnes meeldiv ajaviide looduses, vaid ka keskkonnaseire oluline osa, et teada saada, kui palju ja milliseid linde Eestis on, vahendas "Aktuaalne kaamera".

Eestis hakati linnuvaatlusega tegelema juba 1910. aastal, kui Riia loodusuurijate selts käivitas Saaremaal bioloogiajaama mere- ja loodusuuringuteks. Kabli linnujaam loodi 1969. aastal, kui käivitus Läänemere lindude uurimise programm.

"Sisuliselt võime Eestis rääkida sellest, et Kabli linnujaam oli üks tegur, mis tõi oma rõngad - "Estonia Matsalu" rõngaste peale. Lihtsalt olid Moskva rõngad, aga sealt ei suudetud rõngastega varustada, kui vaja oleks olnud," rääkis keskkonnaagentuuri eluslooduse osakonna spetsialist Olavi Vainu.

Kui keskkonnaagentuur korjab andmeid, mille alusel tekib suurem pilt lindude rändest, siis oluline roll andmete saamiseks on vabatahtlikel.

"Kui on linnud, kes rändelt ei naase, siis tekivad küsimused, kas muudatused on seotud kliimamuutustega ja elupaikade kadumisega. Sageli ongi niimoodi, et siin maal loeme välja, mis on juhtunud kuskil mujal ja kaugemal," selgitas keskkonnaagentuuri direktor Taimar Ala.

Kui tavaline rõngas on metallivärvi, siis eri uuringuteks kasutatakse värvilist, mis tagab selle, et binokliga vaadeldes saab vaatleja linnu olulisusest kiiremini aru.

Andmeid pole aga alati kogutud rõngaga nagu näiteks ühe sinikaelpardi puhul.

"Juba 1967. aastal Puhtu bioloogiajaamas konstrueeriti telemeetrilised seadmed, raadiosaatjad lindude tegemise jälgimiseks ja siis algul oli esimene katsetus selline, kus lind ei jõudnud selle saatjaga lendu tõusta ja tuli seadmed ringi teha. Siis läks asi nii, et hakkasid linnud lendama ja andmed kogunema," rääkis Vainu.

Kabli jaama 50. sünnipäeval ilmus kohale üks suleline, keda paari viimase aasta jooksul on siinmail nähtud haruharva, aga sel aastal on juba viies - lääne-pöialpoiss. Muidu lõunas elav lind on kohalolijate sõnul tõestuseks, et kliimasoojenemine toob ka selliseid haruldusi Eestisse.