2003. aastal, kui kuumalaine põhjustas Euroopas üle 70 000 inimese enneaegse surma, ütlesid kliimateadlased, et sellist kuumust esineb kord tuhande aasta jooksul. Mõne päeva eest registreeriti aga Prantsusmaal uus kuumarekord 45,9 kraadi. Eestis andis ilmateenistus kuumahoiatuse juuni algul.

"Siin juuni alguses oli meil ka päevi, kus temperatuur tõusis 30 kraadini ja see on juba meie jaoks kuumalaine," ütles Tartu Ülikooli keskkonnatervishoiu dotsent Hans Orru "Aktuaalsele kaamerale".

Rootsis antakse kuumahoiatusi juba aastaid.

"Me hakkasime kuumalainete eest hoiatama 2013. aastal.´Usun, et esimest korda arutati seda probleemi 2007. aasta paiku, kui mõistsime, et soojadel suvedel põhjustab kuumus paarsada surmajuhtumit. Möödunud aastal registreerisime
750 kuumalainest tingitud surmajuhtumit. See on meil seni kõige
hullem vastav number," ütles Umea Ülikooli keskkonnatervishoiu professor  Bertil Forsberg.

Järjest enam on ka Eestis suviti selliseid ilmu, kus linnas leiduvad veejoomisvõimalused on linlastele kulda väärt.

Rohkesti vett juua, varjus püsida ja mitte rabelda ongi põhilised asjad, mida inimestel kuumalainega teha soovitatakse. Erilist tähelepanu peaks pöörama vanematele ja haigetele inimestele.

Orru sõnul suurendab üle 30-kraadine õhutemperatuur Eestis 75-aastaste ja vanemate inimeste seas suremust 45 protsenti.

"Meil on teatud inimesed, kes on tundlikumad - inimesed, kes on haiglates, haiglad peavad vaatama, et nende temperatuur ei oleks kõrge. Meil on sotsiaaltöötajad, kes jõuavad nende haavatavate inimesteni. Ka sotsiaaltöötajad peavad olema teadlikud, et vaadata, mis juhtuda võib. Samamoodi peaks helistama kuumalaine ajal oma vanaisale-vanaemale ja küsima, kas ta on piisavalt joonud ja kas ta tunneb end halvasti või hästi," andis Orru nõu.

"Oluline on ka arstide jaoks mõista, milliseid ravimeid anda. On ravimeid, mis mõjutavad termoregulatsiooni," lisas Forsberg. "Osad ravimid suurendavad kehatemperatuuri ja osad suurendavad dehüdreerumise ohtu. Rohkem on vaja näiteks juua."