Liisa Aavik on keskkonnateadlik blogija, kes ühtlasi peab blogi, mis kannab nime Suletud ring, mis ühtlasi kandideerib Eesti Blogiauhindade konkursil aasta uustulnuka tiitlile.    

Liisa pani kokku viis lihtsat soovitust, kuidas liikuda jäätmevaba elu poole. Isegi kui eesmärk pole saavutada tase, kus teie aastaprügi mahub vaid ühte väiksesse purkki, vaid lihtsalt tekitada vähem jäätmeid, siis Liisa soovitused on arukad ja ka üsna kergesti järgitavad.

1. "Tere, palun mulle siia oma kotti kimp karulauku!"

Sellise lausega kõnetab Liisa poe- ja turumüüjaid. Pange sealjuures tähele, et ta osutab pakendile enne kui ostetavale kaubale.

Ole turul valmis kiirelt reageerima: "Tere, palun mulle siia oma kotti kimp karulauku!" - Turumüüjad on reaalsed kilekotininjad. Nad tunnetavad juba viie meetri kauguselt, et sa tahad midagi osta ning see tajumine väljendub kilekoti haaramiseks. Ole valmis kiirem olema!

Mine poodi konkreetse nimekirjaga, kindla trajektooriga ja ettevalmistunult (loe, kuidas hoida oma ostukomplekt kergena). Käitu, nagu käiksid iga päev pakendivabalt ostmas. Tee enesekindlaid liigutusi ja ära küsi kelleltki luba. Ütle letis näiteks silmad soovitule suunatuna: "Tere, palun mulle see riis siia karpi!"

Selline nägi välja Liisa esimene pakendivaba poekäik (kilekoti võttis kodust kaasa):

2. Lihtne ostlemiskomplekt asjadest, mis nagunii juba kodus on

Kui Liisa poolteist aastat tagasi eeskujude soovitusi järgides jäätmeteta elustiiliga alustas, vajasid raskuse all rebenevad kotid esimestel nädalatel bussis eraldi istet ning selg kodus massaaži. "Proovisin kesklinnast ühe korraga nädala jagu puu- ja köögivilju ühes kuivainekottide ning head-paremat täis purkidega koju tuua. Nüüd olen enda jaoks selgeks teinud, mida mina lisaks kahele eraldi ostukäigule nädalas lihtsaks ostlemiseks vajan."

Suur osa pakendita ostmise komplektist oli Liisal juba kodus olemas:

• Kuivainepurkideks (kodus hoiustamiseks) sobivad vanad ja uued keeratava kaanega hoidiste purgid.
• Kasutan olemasolevaid läbipaistvaid plastkarpe.
• Riidest ostukotid, mida erinevatelt üritustelt tasuta olen saanud
• Kaks väikest pendelkaanega purki

Jäätmeteta ostukomplekti on Liisa hankinud:

• Neli pendelkaanega tihendiga purki vedela tarbeks.
• Väiksemad toidukotid (minul on algusaegadest polüesterkotid, aga soovitan looduslikust tihedast kangast kotte).
• Mesilasvahast säileriided (vt Elamise Kergus, suurimad suurused).

3. Kapselgarderoob ehk riideid vähem aga väljanägemine mitmekesisem

Liisa lõi endale minimalistliku kapselgarderoobi ja seadis sellele viis tingimust:

1. omavaheline kombineeritavus,
2. pidulikuma riietusena kandmise võimalus,
3. mitmekesisus ehk erineval moel ja hooaegadel kantavus,
4. mahutatavus käsipagasisse,
5. kvaliteet.

Kaks tuunikat, mida saab kanda vööga või ilma, püksis või püksist väljas ning erinevate alumiste osadega. Mõlemad teise ringi poest soetatud tuunikad on mul kasutusel olnud üle kuue aasta ning need on siiani hästi vastu pidanud.

Väike must kleit teenib mind ametlikematel kohtumistel, matustel, sünnipäevadel, intervjuudel.

Valge viisakas pluus, mille õlal oli kunagi väljapestamatu värviplekk, millele lasin oma lemmikõmblejal kaunistuse õmmelda, et saaksin seda edasi kanda.

Tume pintsakjakk, mille vahetan siiski sobivama leides peagi välja, sest selle käised on disainitud liiga lühikeseks. See täidab siiski oma funktsiooni.

Valged linased lühikesed püksid, ostetud tavapoest Itaaliast, sest ma ei leidnud soovitut mitte kuskilt mujalt.

Must topp, mis on mul olnud ajast, mil olin 11. Kannan seda tavaliselt teiste riietusesemete all.

Sinine laia avaga torusall, mida saab erinevalt moodi kaelas, õlgadel või seelikuna kanda. Soetasin selle kunagi Tšehhis, kui avastasin, et ilm on liiga jahe.

Asjad, mille materjal ei sobinud või mida Liisa ei kandnud piisavalt, läksid "müümiseks" korvi. "Samas jätsin praeguse seisuga alles lisaks n-ö mitte kapselgarderoobi alla kuuluvad neli kleiti (ära müümiseks läks kaks ilusat kleiti), kuna mul on aasta jooksul väga palju kleidiüritusi (keskmiselt nädalas üks, aga sageli kaks-kolm üritust) ja kannan neid palju. Ma kannan kodus ka n-ö kodusemaid vanemaid riideid, kuna kodus viskad ikka end ikka lösakile vedelema või istuma nõnda, et pluusid ja püksid venivad."

Juurde soetas Liisa:

Lõpmatu kleit (ingl infinity dress), mille ülemisi paelu saab siduda kümnetel erinevatel viisidel nii, et kleit näeb erinev välja. Selle õmbles mulle Svea Mäesalu. Svea on inimene, kelle puhul ma tean, et teda saab alati usaldada ning kõik õmblustööd (kohendamised mantlil, pluusil, nahktagil ning kahe kleidi õmblemine) on olnud lihtsalt super. Ta tajub nii hästi, mida ma soovin ning teeb oma asja suure kirega ning praegu ma ei usalda mitte kedagi teist õmblemisasjus.

Must kvaliteetne vöö, mille sain teise ringi poest.

Musta värvi püksid teise ringi poest, sest minu kaks püksipaari andsid enam-vähem ühel ajal alla.

Must-valge triibuline pluus teise ringi poest, mis sobitub kenasti erinevate riietusesemetega.

Hall villane jakk teise ringi poest, mille lõige näeb hea välja nii kleidi kui ka teksadega.

Teksad Kristinilt, mida kasutasin piltidel idee edasi andmiseks. Kristin on Suletud ringi blogi tegemistes minu parem käsi ja blogi edu üks saladus, aga tema pilt pole veel kodulehel, sest ma ei ole veel teda korralikult pildistanud :) Endale on paanis peagi samuti teksad soetada.

Suur villane sall kaela või õlgade katmiseks teise ringi poest.

Ma ei taha enam kunagi tunda, et "mul pole midagi selga panna" ning üllataval kombel ma ei tunne seda väiksema, kuid targemalt läbi mõeldud garderoobi puhul.

ERR Novaator hoiab Liisa Aaviku Suletud Ringi ajaveebil silma peal ning soovitab seda teilgi teha.