Muistne meri pidurdas Veenuse pöörlemist ({{commentsTotal}})

Foto: NASA/SIPA/Scanpix

Meri ja Päike võivad olla süüdi selles, et me naaberplaneet Veenus sedavõrd aeglaselt pöörleb.

Veenus pöörleb oma kujuteldava telje ümber nii pikkamisi, et tema ööpäev kestab tervelt 243 korda kauem kui meie maakera ööpäev. Peale selle pöörleb Veenus ka teistpidi kui aa ja suurem osa muid Päikesesüsteemi taevakehi.

Teadlased on arvanud, et Veenus võis nii eriskummaliselt pöörlema hakata kunagise kokkupõrke toimel mõne teise taevakehaga.

Mattias Green Walesist Bangori Ülikoolist ja ta kolleegid väidavad aga nüüd, et naaberplaneedi pöörlemist võis aeglustada kunagise ookeani toime.

Ookeanis käisid Päikese gravitatsioonimõju ajel tõusud ja mõõnad, mis panid suured veemassid liikuma ja kõvasti vastu merepõhja hõõrduma.

Selline hõõrdumine võibki planeedi pöörlemist aeglustada. Maakera ööpäev pikeneb loodejõudude toimel iga miljoni aasta kohta umbes 20 sekundit.

Green ja kolleegid rehkendasid arvutimudeliga välja, et Veenuse omaaegsetes oludes võisid loodejõud ööpäeva pikendada isegi kuni mitmekümne Maa ööpäeva võrra miljoni aasta kohta.

Nii võis Veenus oma praeguse pöörlemiskiiruseni jõuda ainult 10 kuni 50 miljoni aastaga, olenevalt sellest, kui kiiresti ta alguses pöörles.

Kui aga pöörlemine oli juba kõvasti aeglustunud ja Veenuse päevad mitu korda pikenenud, siis hakkas ookean Päikesepoolsel poolkeral hullupööra kuumenema ja auras lõpuks täiesti ära.

Veeaur aitas kaasa katastroofilise kasvuhoonenähtuse tekkele, mille tulemusel valitseb Veenusel tänase päevani mitmesajakraadine kuumus.

Oma mõttekäigust ja arvutustest kirjutavad Green ja kaasautorid ajakirjas Astrophysical Journal Letters.

Teadusuudised on Vikerraadios eetris esmaspäevast laupäevani kell 8.25.

Toimetaja: Marju Himma



Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: