Kui Suur Pauk oli ära käinud, aga tähti veel tekkinud ei olnud, oli universumis ainult kõige kergemaid keemilisi elemente, peamiselt vesinikku ja heeliumi.

Umbes 400 000 aastat hiljem, kui tähti ikka veel ei olnud, aga algne kuumus oli juba mõnevõrra järele andnud, võisid elemendid teooria järgi ühineda juba esimesteks molekulideks – heeliumhüdriidiks, mis koosneb heeliumi aatomist ja vesiniku ioonist.

Astronoomid on selle molekuli märke kaua otsinud, aga alles nüüd teatavad Rolf Güsten Saksamaalt Bonnist Max Plancki Raadioastronoomia Instituudist ja ta kolleegid, et neil ongi korda läinud ilmaruumist heeliumhüdriidi leida.

Nad avastasid selle molekuli spektrijooni ühest planetaarsest udukogust pärit infrapunakiirgusest, mida oli mõõdetud kõrgel stratosfääris lennanud lennuki pardalt. Kõrgelt oli mõõta vaja seepärast, et vaatevälja ei jääks liiga palju veeauru, mis kosmiliste ioonide infrapunakiirgust võib neelata.

Planetaarsed udukogud on kuumad gaasi- ja plasmatupsud, mis ümbritsevad mõnesid vanemaid tähti ja mis teleskoobis paistavad natuke planeetide moodi.

Meist umbes 3000 valgusaasta kaugusel Luige tähtkujus asuv planetaarudu NGC 7027 on alles väga noor, vaid umbes 600 aastat.

Heeliumhüdriid ei pärine tas mõistagi Suure Paugu aegadest, vaid on tekkinud udus endas, kuid tingimustes, mis võisid olla üsna sarnased nendega, milles meie ilmaruumi esimest molekuli omal ajal tekkis.

Güsten ja kaasautorid kirjutavad avastusest ajakirjas Nature.

Teadusuudised on Vikerraadios eetris esmaspäevast laupäevani kell 8.25.