Uuringud: ajakirjanike avalik ründamine muudab ajakirjanduse kvaliteeti
Pidev avalik häbistamine, mida ajakirjanikud üha sagedamini kogevad, toob kaasa enesetsensuuri, näitab Saksamaal tehtud uuring. See, kas ajakirjanik on neutraalne või erapoolik, sõltub aga lugeja isiklikest seisukohtadest ja maailmavaatest, selgus USAs tehtud ajakirjandusuurimusest.
Veebi- ja sotsiaalmeedia vahendusel saavad ajakirjanikud sageli avalikult vaenu ja häbistamise osaliseks. Näiteks Rootsis oli juba 2013. aastal avaliku häbistamise ja ahistamise osaliseks saanud 74 protsenti ajakirjanikest. Sarnaseid rünnakuid ajakirjanike vastu tuleb viimasel ajal üha sagedamini ette ka Eestis.
Seda ilmingut seostatakse erinevates ajakirjandusuurimustes muu hulgas ühiskonna poliitilise polariseerumisega ning meediauurijatele pakub see huvi seetõttu, et pideva rünnaku all olemine võib hakata mõjutama ka ajakirjandusliku sisu kvaliteeti, näiteks tuua kaasa enesetsensuuri ehk teadliku vaikimise konfliktsetel teemadel. Samuti võib see mõjutada ajakirjanike objektiivsust ning sõltumatust.
Värskelt ilmunud artiklis vaatasid teemat lähemalt Göttingeni Ülikooli meediauurijad. Nad küsitlesid 323 ajakirjanikku, et saada teada, kuidas mõjutab vaenulik auditooriumi tagasiside ajakirjanike tööd edaspidi. Selgus, et see mõjutab ajakirjanike edasisi tööalaseid otsuseid kahel moel:
- ajakirjanikud muutuvad avaliku alandamise tulemusena auditooriumi suhtes vaenulikuks ja eelhäälestatuks;
- ajakirjanikud näevad auditooriumi reaktsioonis pigem professionaalset edu.
Saksa teadlased vaatasid seda praegu aktuaalses kontekstis ehk ühiskonna polariseerumise valguses.
Avalik halvustamine ja rünnak mõjutab naisi ja väiksema töökogemusega ajakirjanikke rohkem kui meesajakirjanikke. Ühtlasi järeldub Saksa teadlaste uuringust, et just naissoost ajakirjanikud hakkavad end teemade- ja sõnavalikul rohkem kammitsema kui mehed. Meessoost ajakirjanikud aga on need, kes taolistes avalikes häbistamistes näevad pigem professionaalset töövõitu.
Ajakirjanike erapoolikus sõltub lugeja maailmavaatest
Ajakirjanduse üks roll on olla n-ö väravavaht ehk otsustada, kes või mis saab avalikkuse tähelepanu.
USA ajakirjandusuurija Mallory R. Perryman vaatas oma värskelt ilmunud uuringus seda, kuidas mõjutab ajakirjanike valikuid auditooriumi vaenulik tagasiside. Erinevalt Saksamaa teadlaste uuringust vaatasid nemad seda auditooriumi vaatenurgast.
Tema uuringust ilmnes, et auditooriumi eelhoiakust sõltub see, kas ja kuidas inimesed näevad ajakirjanike subjektiivsust ning tasakaalustamatust. Näitlikustavalt võib seda kirjeldada nii, et ühe erakonna või maailmavaate pooldajad näevad vastaserakonna või maailmavaate kajastamist erapooliku ja subjektiivsena.
Selleks, et saada tegelik ülevaade ajakirjanduse tasakaalustatusest või erapoolikusest tuleb lähtuda mitte üksikutest lugudest, vaid kogu meediakajastusest neil teemadel. Seda on aga inimesel tavalise meediatarbijana keeruline teha.
2016. aasta presidendivalimiste meediakajastust on uurinud USA poliitikauurija Thomas E. Patterson hindas kummagi kandidaadi kohta avaldatud lugude tonaalsust. Sellest selgus, et Donald Trumpi kohta käinud artiklitest 77 protsenti olid negatiivsed. Hillary Clintoni kohta oli sama näitaja 64 protsenti.
Mallory R.Perrymani uuringu tulemustega seonduvalt järeldab meediauurija, et kui inimesele meeldiva poliitiku kohta avaldatakse ajakirjanduses midagi negatiivset, siis tekitab see eelhoiaku ning vastanduse selle väljaande ja ajakirjaniku suhtes. Selle pinnalt väidavad poolehoidjad aga ka poliitikud ise, et ajakirjandus on kallutatud ning käsitleb valesid teemasid.
Mida teha kvaliteetse ajakirjanduse säilimiseks?
Veebi- ja sotsiaalmeediajastul hakkab tõenäoliselt taolisi ajakirjanike vastu suunatud rünnakuid esinema järjest rohkem. Seetõttu leiavad Göttingeni Ülikooli meediauurijad, et toimetused võiksid oma ajakirjanike kaitseks toimetuse sees läbi rääkida, millist kriitikat võtta tõsiselt ja millist mitte, ning toetada oma töötajaid avalike rünnakute korral kollegiaalselt ja ka avalikult.
Seda kõike tasub toimetustel teha selleks, et ajakirjandus ei hakkaks ennast tsenseerima, mis tervikuna vähendab ajakirjanduse kui institutsiooni rolli demokraatlikus ühiskonnas.
Mallory R. Perryman toob oma uuringus välja, et poliitiliselt üha polariseeruvamates ühiskondades tasub nii ajakirjanikel kui ka auditooriumil võtta arvesse enda eelhoiakuid. Erakondlikud ja maailmavaatelised eelistused panevad inimesi ajakirjandust nägema erapooliku ja kallutatuna, ehkki tegelikkuses nõuab sellise järelduse tegemine meediaanalüüsi.
Ajakirjanikel ja toimetustel soovitab meediauurija aga tegeleda teemadega süvenenumalt ning püüda mõista, kuidas auditoorium uudiseid vastu võtab ja mõistab.
