Üleujutused linnades suurendavad Läänemere reostust ({{commentsTotal}})

Tallinn uputab, julgemad kanuutavad tänavatel
Tallinn uputab, julgemad kanuutavad tänavatel Autor/allikas: Kaarel Tooming/ERR

Kliimamuutustega kaasnevad tugevamad sajuhood, mis tekitavad Läänemere äärsetes linnades üleujutusi. Kuna see liigne vesi juhitakse sageli otse merre, suurendab see Läänemere reostuskoormust veelgi. Tallinna Tehnikaülikooli teadlased asuvad seda probleemi lahendama.

Üks suuremaid keskkonnaprobleeme, millega Läänemere ümbruse linnadel tuleb lähiajal tegeleda, on üleujutused ja sellega kaasnev reostus. Sagenevaid üleujutusi põhjustavad nii merevee taseme tõusus kui ka intensiivsemad vihmavalingud.

Olemasolevate sademeveesüsteemide planeerimisel ja rajamisel ei ole arvestatud linnade hoogsa laienemise ning kliimamuutustest tuleneva vihmavee koguse suurenemisega. Seetõttu suureneb risk, et kokku kogutav vesi ei mahu torustikku ära, mistõttu tuleb osa veest juhtida põhjalikku puhastusprotsessi läbimata Läänemerre.

Kui tiheasustusega alalt satub puhastamata reovesi koos toitainete, ohtlike ainete ja patogeenidega Läänemerre ning see on ohtlik nii inimeste tervisele kui ka loodusele tervikuna.

Seetõttu otsitigi teadlaste abi projektis "Läänemere kaitsmine puhastamata reovee ärajuhtimise eest linnapiirkondade üleujutuste ajal" (NOAH) ning Tallinna Tehnikaülikooli osutus projekti juhtpartneriks.

NOAH koordinaatori ja tehnikaülikooli teadlase Ivar Annuse sõnul on projektil kolm peamist eesmärki:

  1. tõsta omavalitsuste võimekust arvestada linnade planeerimisel kliimamuutustega;
  2. demonstreerida vee-ettevõtetele meetodeid olemasolevate sademeveesüsteemide paremaks juhtimiseks;
  3. luua Läänemere-äärsete linnade võrgustik, mis oleks piirkonna teistele omavalitsustele eeskujuks sademevee paremal majandamisel.

Üleujutus Laagna teel 2016. aastal. Autor: Kaarel Tooming/ERR

Projekti tehnilise poole eest vastutav Nils Kändler rõhutas, et projekti uudne külg on linnaruumi sademevee süsteemide matemaatiliste mudelite ehk digitaalse teisiku ühildamine traditsiooniliste planeerimismeetoditega. Lisaks sellele katsetatakse pilootlinnades esimest korda tarku sademeveeahendusi, mis näitlikustavad vee-ettevõtetele olemasolevale infrastruktuurile reaalajas kontrollitavate automaatjuhtimissüsteemide rakendamise kasu.

Nii viib NOAH projekt ülikoolides aastatepikkuste uurimuste tulemusel saadud teadmised reaalsesse linnaruumi, aidates omavalitsustel paremini kohanduda kliimamuutustega. NOAH kontseptsiooni elluviimine vähendab Läänemerre sattuva reostuse hulka tõenäoliselt umbes poole jagu.

NOAH projektis osalevad tippspetsialistid Eestist, Soomest, Poolast, Lätist, Rootsist ja Taanist. Projekti pilootaladeks on valitud kokku üheksa linna ja kaasatud on mitu vee-ettevõtet. Tehnilise poole eest vastutavad seitse ülikooli ja teadusasutust. Projekti tulemusi aitavad levitada mitu rahvusvahelist katusorganisatsiooni.

Igas partnerriigis, seega ka Eestis, on plaanis teha seminare ja üritusi NOAH tulemuste tutvustamiseks ja rakendamiseks.

Eestist osaleb projektis lisaks Tallinna Tehnikaülikoolile Eesti Vee-ettevõtete Liit, Haapsalu ja Rakvere linn ning AS Rakvere Vesi. Kaaspartnerina osaleb projektis Keskkonnaministeerium, kes rakendab projekti tulemusi Eesti vastava seadusandluse parendamiseks. Uuring maksab ligikaudu kolm miljonit eurot ning selle lõplikud tulemused on avalikud 2021. aasta keskpaigaks.

Toimetaja: Marju Himma



Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: