Eve Oja (10.10.1948–27.01.2019) teadustöö oli seotud eeskätt funktsionaalanalüüsi ja operaatorite teooriaga. Samuti rajas ta Eestis Banachi ruumide koolkonna.

Oja tegeles Banachi ruumide teooria alusuuringutega, arendades valdkondade piirimail asuvaid uudseid meetodeid. Tema uurimistöö tulemusena on muu hulgas oluliselt täiendatud paljude nimekate matemaatikute tulemusi.

Pedagoogilise karjääri vältel õpetas Oja kõiki matemaatilise analüüsi, integraali- ja mõõduteooria ning funktsionaalanalüüsi põhiaineid, korraldas rohkelt erikursusi ja seminare, avaldas põhjaliku funktsionaalanalüüsi õpiku ja ülesannete kogud. Oja juhendas 11 doktori- ja 15 magistriväitekirja, lisaks hulgaliselt semestri-, kursuse-, diplomi- ja bakalaureusetöid.

Aastast 1998 oli Oja ajakirja "Acta et Commentationes Universitatis Tartuensis de Mathematica" peatoimetaja, 2009–2015. aastal Eesti matemaatika ja statistika doktorikooli juht. Oja oli Tartu ülikooli puhta matemaatika instituudi juhataja ja Eesti vabariigi teaduspreemiate komisjoni liige, lisaks kuulus ta arvukatesse komisjonidesse ja teaduskonverentside organiseerimiskomiteedesse.

Eve Oja tööd tunnustati International Science Foundationi Sorose preemiaga 1993. aastal ning aastal 2001 ja 2014 pälvis ta Eesti vabariigi teaduspreemia.

Eesti Teaduste Akadeemia liikmeks valiti Eve Oja 2010. aastal.