Otsus ei sündinud kergelt. "Kui ühel hetkel kõik kõige paremad rahvusvahelised spetsialistid ütlevad, et olete teinud kõik, mis on võimalik teha, ravi ei ole, see loom lihtsalt piinleb ja ainukene mõistlik viis on see loom magama panna, siis peame raske otsuse vastu võtma," nentis loomaaia direktor Tiit Maran saates "Ringvaade".

Jääkarudele spetsialiseeruv veterinaarekspert Jonathan Cracknell hoiatas võimaluse eest juba selle aasta mais pärast loomade uude elupaika viimist ja analüüside tegemist. Esialgne lootus jääkaru olukorra paranemisele, mida julgustas ka tema viimine vanadest oludest kaasaegsesse polaariumi, asendus detsembri keskel tõdemusega, et jääkaru käpa seisund on halvenenud.

Algse haavandi tekkimise täpne põhjus jääb ebaselgeks. Selle tekkimise järel hakkas karu seda aga pidevalt lakkuma. Sellega kaasnevalt läks see järjest laiemaks ja tekitas üha rohkem valu. Maran kahtlustab varasemate elutingimuste mõju looma psüühikale. "Me saime uued aedikud, me saime paremad tingimused, paraku jäi see just Nordi jaoks liiga hiljaks," spekuleeris direktor.

Edasi ootab looma lahkamine Eesti Maaülikoolis. Jäänuseid loodab kasutada Maran topise tegemiseks või muuks taoliseks, et edendada loodusharidust. "Seda otsust pole veel tehtud," sõnas Maran.

Jääkaru Nord sündis 24. novembril 2001. aastal Viini Schönbrunni loomaaias. Tallinnasse saabus ta 10. aprillil 2009. aastal Moskva loomaaia kingitusena. Mõnda aega elas jääkaru vahepeal ka Novosibirskis. Moskvas kutsuti Nordi Kefirtšikuks, sest tema lemmikjook oli keefir.

Nord andis kaks järglast – 2013. aastal sündinud ja nüüdseks Viini Schönbrunni loomaaias elava Nora ning 2016. aastal sündinud Tallinna loomaaias elava Aroni. "Tema järglased on olemas, geenid lähevad edasi. Jääkarusid on Euroopas päris palju. Kui tahame uut isaslooma, siis kindlasti saame selle," märkis direktor.