Loomaaia direktor Tiit Maran tunnistas, et täielikult loomaaia loomadel stressi vältida on väga eeruline.

"Siin on stress toodud väga negatiivse märgina ja mõnes mõttes ta ongi, aga stress on igal pool - on looduses loomadel stress, siin on, inimesel on stress nii maakohtades kui ka linnas. Täielikult stressi vältida, ma usun, on väga keeruline," rääkis Maran uudistesaatele "Aktuaalne kaamera. Nädal".

Zoosemiootik Nelly Mäekivi selgitas, et loomaaia loomadel tekib krooniline stress erinevatel põhjustel. "See sõltub kindlasti liigist, konkreetsetest isenditest, aga peamine põhjus võiks olla nende pidamistingimuste erinevus nende looduslikust keskkonnast," lisas ta.

Marani sõnul vajavad loomad häid elutingimusi, korraliku toitu, keskkonnarikkust, aga ka seda, et suhtlemine talitajaga oleks paigas. "Siin tuleb sisse selline mõiste nagu loomade treenimine, et loom saab aru, mida inimene temast tahab, sest midagi ei ole teha, looduses ei ole olemas koledamat, õudsemat elukat teistele loomadele kui inimene," ütles ta.

Maran tunnistas, et jääkaru Nordile sai ilmselt saatuslikuks tema varasem eluruum.

"Ma ise kipun arvama, jah, et need tingimused, mis meil varasematel aegadel olid, olid taolised, mis tõid kaasa selle stressi just antud konkreetsele loomale ja selle konkreetse looma psüühikale. Me lootsime, et tõesti, siin uutes tingimustes äkki tekib teistsugune arenemine ja käpa seisund läheb paremaks, aga paraku seda ei juhtunud. Nii et, nagu ma olen öelnud, paraku Nordile see uus elupaik jäi liiga hiljaks," rääkis Maran.

Mäekivi selgitas, et looduses need loomad, kes elutsevad suurematel territooriumitel, kõnnivad väga palju. Loomaaias on neil füüsilist ruumi väga vähe, kuid tähtis on ka ruumi kvaliteet ehk see, mida loom selles ruumis teha saab.

"Neil on väga palju kasutamata aega ja neil ei ole selle ajaga midagi peale hakata ja neil hakkab lihtsalt igav. Selle jaoks, et neil igav ei hakkaks, peidetakse toitu või pannakse erinevate puslede sisse, kust nad saavad seda manipuleerimise teel kätte," rääkis Mäekivi.

Marani sõnul on järgmine suurem projekt Tallinna loomaaias tiigriorg, kuid plaane on veelgi.

"Töömaht, et parandada loomade olukorda selles 1983. aastal siia toodud nii-öelda ajutises pidamiskeskuses, on röögatu. Seda alustas Mati Kaal, kes tegi fantastilist tööd, aga kõik see, mis meie ümber on, tuleb maha lammutada ja selle asemele teha uus korralik loomade vaatamise paik," rääkis Maran.