Valitsemist peetakse üheks nurjatutest probleemidest. Mitte kellelgi pole ideaalset ettekujutust, kuidas ühiskonda juhtida või koos hoida, mistõttu peamegi leppima valimiste näol katse ja eksituse meetodiga. Kuidas tehisintellekt meid selle kõige juures aidata saab ja millised on mõned selle näited?
See on tõesti tõeliselt nurjatu probleem. Tehisintellekt ei saa lahendada selles osas maagiliselt meie kõiki probleeme. See on tööriist, mitte võlukepp. See kehtib tegelikult ka kõige teiste tehnoloogiate kohta, ent tööriistana võib olla tehisintellekt äärmiselt kasulik ja väärtuslik. Näiteks võib see aidata märgata varem lapsi, kellel on õpiraskused. See viib omakorda tõhusamate poliitikaotsusteni, vähendada tervishoiusüsteemile avaldatavat koormat ja parandada ühtlasi laste heaolu.

Ent on väga oluline alustada mitte tehnoloogiaga, vaid inimestega. Töötama sealt tahapoole ja mõelda välja, kuhu võiks sobituda tehisintellekt ja teised tehnoloogiad, mitte kunagi teises suunas.

Nii et me ei peaks üritama kohe ehitada "Pöidlaküüdi reisijuhist" tuntud lossisuurust superarvutit, kes annab meile sobival hetkel olulisi vastuseid nagu 42?
Jah, on väga oluline seda tehnoloogiat demüstifeerida. Eemaldada sellelt saladusloor. Tehisintellekt on näpitsatega võrreldav tööriist. Kui tahad midagi pitsitada, on see ilmselt parim, mida sa eales näinud oled. Kuid sellel puudub oma tahe! See ei ole elusolend, mis ise midagi vajab, vaid meie kasutame seda kindlate ülesannete lahendamiseks. See ei tee kellegi tööd, kuid täidab tema mõningaid ülesandeid.

Eestis ringles eelmise valitsuse ajal käibefraas, mille levikut muidugi opositsioonipartei julgustas, et riiki juhitakse Exceli tabeli alusel, mis ei pruukinud minna mõistagi kokku reaalse olukorra ja vajadustega. Mis sorti andmeid tehisintellekt oma kitse ülesande hästi täitmiseks vajab ning kas need on juba olemas?
Tervet riiki ei saa tehisintellektiga juhtida. Sa saad parandada teatud avaliku sektori teenuste kättesaadavust. Andmed on seejuures väga olulised. Ilma heade andmekogumiteta on pea võimatu ehitada tehisintellektil põhinevaid süsteeme, mis korralikult toimivad. Maailma täpselt peegeldavate andmestike ehitamine on väga oluline, kuid raske.

Iduettevõtete pressiüritustel käies on pea võimatu käia kuulmata seejuures õhtu jooksul sõnu "tehisintellekt" või "suurandmed". Kui palju võib siinkohal tuua paralleele 1990. aastate lõpus dotcomi-mullile eelnenud olukorraga või on tehisintellekt midagi erilisemat?
Tehisintellekti ümbritseb kohe kindlasti praegu väga palju haipi. Sellest suur osa ei tule meile kasuks, sest see hoiab meid mõistmast väärtust, mida taolised lahendused reaalselt pakuvad. Mida rutem sellest üle saame, tehisintellekti loomulikus valguses näitame ja sellest pragmaatilises võtmes räägime, seda rohkem väärtust sellest ammutame.

See on oluline, sest pakutavad lahendused on kodanikele tõeliselt kasulikud. Me ei saa endale meeltesegadust lubada. Tegelikult proovivad mitmed kohtumisel osalevad riigid mõningaid selle pakutavaid lahendusi ja tulemused on muljetavaldavad.

Pessimistina ütleksin kohe, et avalik sektor on erasektorist sammu võrra taga. Kui võrrelda kasvõi muidu võrdlemisi kõrgelt arenenud OECD riike, on nende vahel valitsev digilõhe juba praegu märkimisväärne ja ähvardab veelgi kasvada. Mis võivad olla selle tagajärjed või kas tekkinud olukorras on siiski midagi positiivset?
Kui vaadata tehisintellekti kasutusse võtmist, võib seda tõesti väita. Ent võrreldes erafirmadega on valitsustel teist sorti vastutus. See, et valitsused mõtlevad väga hoolikalt läbi, mida ja kuidas nad teevad ja tehnoloogiat kasutavad, on väga oluline. Tähtis on usalduse säilitamine. Minu jaoks on just see õige viis. Me ei saa liikuda kiiresti ja sellega katki teha.

See põhimõte on mõneti vastavuses president Obama administratsiooni endise tehnoloogianõuniku Beth Novecki mõtetega, kellega mõne est kohtasin. Ta hoiatas, et uute riigi toimimist mõjutavate tehnoloogiate juurutamist ei saa ja ei tohi jätta eraettevõtete kaela. Milline suhe nende kahe sektori vahel teie arvates olla võiks ja kuidas panna erasektor teenima kodanike, mitte ainult tarbijate huve?
Kodaniku ja tarbija vahel vahet tegemine on siinkohal väga oluline. Tehisintellekt on tarbijatele väärtuslik, selles pole mingit kahtlust. Riik saab pakkuda sama väärtust kodanikele. Riik peab olema taoliste tehnoloogiate väljatöötamisel juhiistmel. Me ei peaks jätma seda erasektori hoolde. Küsimus, kuidas seda teha, sõltub suuresti riigist. Mõned saavad seda teha kodumaal, teised võivad või peavad töötama erasektoriga rohkem. Kolmandate jaoks võib olla õige tee hübriidmudel. Ent selle kõige juures on oluline, et riigile jääks viimane sõnaõigus.

Ja lõpuks, mis teid ennast öösel professionaalses mõttes uinumast hoiab?
Me peame ehitama valitsemise juures kasutatavaid süsteeme legitiimselt kohe algusest peale. Selle tehnoloogia potentsiaal on tohutu, aga me jõuame soovitud tulemuseni ainult siis, kui teeme seda koos kodanikega, mitte kodanike jaoks. Kui see valesti läheb, on tegu tohutu tragöödiaga, sest nii palju potentsiaali läheks kaotsi pelga usalduse kaotamise tõttu.

Danny Buerkli astus üles 16. oktoobril toimunud Kultuurikatlas toimunud kohtumisel Tallinn Digital Summit 2018, mis keskendus suurandmetele ja tehisintellektile.