Allikvee on skeptiline haiglate võime suhtes patsiendikindlustuse fondi maksta ({{commentsTotal}})

Foto: ERR

Ida-Tallinna keskhaigla juht Ralf Allikvee ütles, et kui haiglad peavad panema raha patsiendikindlustuse fondi, siis hakkab patsiendikindlustuse süsteem väga visalt tööle.

Tervise- ja tööminister Riina Sikkut selgitas ETV saates "Suud puhtaks", et patsiendikindlustuse mõte on ennetus, mille abil analüüsida, õppida ja ennetada juhtumeid, kus patsient kannatab kahju. Lisaks saaks patsient kaitse, et ta saab hüvitist kohtusse minemata ja arsti süüdistamata.

"Patsient saab oma kahjud hüvitatud ja tervishoiutöötajad ja haiglad saaksid sellest õppida," lisas ta.

Sikkuti sõnul maksaksid tervishoiuteenuse osutajad raha ühte fondi, millest patsientidele hüvitist makstaks.

"See oleks töötaja pealt, tõepoolest, teenuseosutajad maksavad ise, prearstid maksavad ise ühte fondi kokku," ütles ta.

Ida-Tallinna keskhaigla juhatuse esimees Ralf Allikvee on selle suhtes skeptiline.

"Tänases seisus, kus Eesti haigekassal on raha niigi vähe ja kui paneme selle raha sinna veel, et hakkame neid asju kinni maksma, siis, ma väga vabandan, see süsteem hakkab väga suurte raskustega tööle, kui ta üldse hakkab. Ja haiglad täna, praktiliselt kõik haiglad on alarahastatud. Täiendavad vahendid peavad tulema kuskilt," rääkis ta.

Kogu süsteemi peale on ministeerium hinnanud kolm miljonit eurot. "Näiteks Ida-Tallinna keskhaigla esimene poolaasta tegi Eesti riigile humanitaarabi 1,6 miljonit. /.../ Arve peal me olime kõige tagasihoidlikumad, meil oli 64 000," kommenteeris Allikvee.

Sikkut tunnistas, et tervishoius on lisaraha vaja. Samas märkis ta, et haiglad on kompromisslepingute, kohtukuludena nagunii need kulud kandnud, nüüd läheksid need lihtsalt ühtsesse fondi.

Vandeadvokaat, Ellex Raidla juhtivpartner Ants Nõmper rääkis saates, et patsiendikindlustuse süsteem peaks andma selle, et pooled lõpuks siiski kohtusse ei jõua.

"Süsteemi kriitiline koht on seal, et kas süsteem tuleb niivõrd hea, et patsient ei hakka enam arstiga kohtus käima. Kui süsteem toob kaasa selle, et meil on täiendav asi, kus võib-olla auru välja alsta, midagi muud teha, aga patsient ja arst lõpetavad ikka kohtus, siis mingit põhimõttelist muudatust ei ole tulemas. Ehk see on kõige huvitavam küsimus, kuidas sotsiaalministeerium suudab tagada seda, et arsti ja patsinedi suhteid edaspidi kohtulaudade taga ei lahendataks," rääkis Nõmper.

Toimetaja: Merili Nael



ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: