Miks on rääbise arvukus vahepeal nii madal olnud, et me vaevu üldse teame temast, kes eriti Peipsiga kokku ei puutu?

Kalamees Väino: No siin on mitu põhjust. Hakkame sealt nendest pehmetest talvedest kõigepealt pihta – jääkatte perioodid on olnud vahepeal väga lühikesed, siis on olnud väga soojad suved ja vahepeal on olnud ka väga palju röövkalu, kes nendest toitub. Siuke mitme põhjuse koosmõju.

Aga kas püügisurve võib olla siin saatuslik?

Kalamees Väino: Jah, püügisurve on ka mõnel aastal, võib saada saatuslikuks.

Kui suure osa teie aastasest püügist moodustab rääbis?

Kapten Viktor Filippov: Meil keskmiselt, aastane püük 100–120 tonni aastas. Sellel aastal tuleb rääbist 10–15 tonni, ehk siis sellel aastal moodustab rääbis kümme protsenti. Eelmisel aastal üks protsent maksimaalselt.

Kas rääbis on hea müügiartikkel?

Kapten Viktor Filippov: Seni jah. Suur probleem on see, et rääbist läheb ainult Eesti turule, teda müüa välismaale ekspordiks pole reaalne. Nii palju kui Eestis jõutakse süüa, nii palju me müüme.

Aga kui näiteks püütakse ühe päevaga 30–35 tonni, siis korraga ei jõuta seda ära tarbida. Nii kaua kui püütakse tonn päevas, on hind hea ja kõik on hästi.

Autor: Osoon

Kui möödunud aastal oli rääbisepüügi kvoot 45 tonni, siis tänavu aasta on see peaaegu üheksa korda rohkem ehk 400 tonni. Millest selline muutus?

Kalamees Väino: Kõigepealt peab ütlema seda, et paar aastat hoidsime natuke seda rääbisepüüki tagasi, kunstlikult hoidsime kinni, et see karja arvukus tõuseks. Eelmise aasta sügisel näitasid nii Eesti kui Vene poole andmed, et rääbise arvukus ja biomass on järves tõusnud oluliselt. Me võime lubada, kui nüüd 30 aasta taguse ajaga võrrelda, siis väiksemahulist töönduspüüki.

Miks on nii, et Eestis seostatakse rääbist ikkagi Peipsi järvega?

Kalamees Väino: Peipsi järves on rääbisele suhteliselt sobivad elutingimused, toitu on piisavalt, järv on suur, suhteliselt jaheda veega, see muidugi ei kehti iga aasta kohta, aga viimased kaks kolm aastat küll. Ja need ongi põhilised tingimused. Muidugi ka püsiv jääkate on rääbisele vajalik, normaalsed talved.

Üldiselt on teada, et näiteks põhja pool, Soomes, on rääbist väga erinevates järvedes, mis siis meie järvede puhul nii vähe sobiv on, või just, mida tal vaja on?

Kalamees Väino: Tal oleks eelkõige vaja jahedat vett, alla 20 kraadi, et kõige sobivam siuke suvine veetemperatuur oleks rääbisele seal 16, 17, 18 kraadi, siis ta toitub kõige intensiivsemalt, aga kui siin temperatuurid lähevad üle 20 kraadi või Peipsi puhul isegi mõnel aastal 25–27 kraadi, siis need tingimused rääbise jaoks kuidagi ei sobi.

Autor: Osoon

See aasta on kindlasti eriline, et nii palju võib rääbist Peipsist püüda. Mis saab järgmisel aastal, kui ilmselt need arvud vähenevad?

Kalamees Väino: Kahjuks küll juba eelmise aasta sügisesed katsepüügid näitasid, ja nüüd kevadised ja suvised katsepüügid kinnitasid seda, et eelmisel aastal rääbise põlvkonda ei tekkinudki. Kuigi talvised tingimused olid suhteliselt head rääbise jaoks, siis kevad oli väga jahe, ilmselt need vastsed ja maimud hukkusid.

Ja samal ajal on ka järve tagasi tulnud tinti. Nende kahe jahedaveelise liigi vahel on toidukonkurents, nii et ilmselt rääbis seekord kaotas selle. Eelmise aasta rääbise põlvkonda ei olegi olemas ja arvata võib, et järgmise aasta püügikvoot on oluliselt väiksem.

Seda ja teisi "Osooni" lugusid soovitame vaadata esmaspäeva õhtul kell 20.30 ETVs.

Autor: Osoon