Keskmiste eksamitulemustega Tartu Ülikooli sisse ei saa
Sel aastal oli eesti keele riigieksami keskmine tulemus veidi üle 62 punkti, kitsa matemaatika eksami keskmine oli veidi üle 37 ja laia matemaatika riigieksami tulemus pea 56 punkti. Kui Eesti Maaülikooli õppekavadele saab keskmiste riigieksamitulemustega kandideerida, siis Tartu Ülikooli sissesaamiseks on vaja paremaid eksamitulemusi.
Vahetult enne jaanipäeva algas paljudes kõrgkoolides sisseastumisperiood ning enim oodatakse uusi tudengeid kõrghariduse esimesse astmesse. Ülikoolide vastuvõtutingimused on aga erinevad. Näiteks ütleb Tartu Ülikooli vastuvõtutalituse juhataja Tuuli Kaldma, et olenevalt erialast võib sisseastumisel vaja olla nii akadeemilist testi, vastuvõtueksamit kui ka riigieksami tulemusi. Seejuures peavad tulemused olema Kaldma sõnul heal tasemel.
"Arstiteadusõppekaval peaks olema laia matemaatika ja eesti keele riigieksam kuskil 85 punkti kanti tehtud, et sisse saada ülikooli. Tartu Ülikoolil on üldiselt kehtestatud kandideerimislävend 66 punkti, nii et see on piiriks, mille ületajad me siis võtame üldse kandideerima, et madalama n-ö koondpunktisummaga inimesed jäävad konkursilt välja," rääkis Kaldma.
Ka Tallinna Tehnikaülikoolis on lävendipõhine vastuvõtt. Olulisel kohal on laia metamaatika riigieksami tulemus, mille miinimumlävendiks enamikule ülikooli õppekavadest kandideerimiseks on 50 punkti, IT kavade puhul 55 punkti ja informaatika õppeprogrammil on lävendiks 65 punkti. TTÜ õppeprorektor Hendrik Voll ütleb, et kõigil, kelle riigieksamid on kehvematele tulemustele sooritatud, on võimalus TTÜ-s untsu läinud eksam uuesti sooritada.
"Me pakume sellist võimalust nii matemaatikas kui eesti keeles. Eelmisel aastal oli 88 sellist abiturienti, kes sooritas matemaatika tehnikaülikooli selle eksami paremini kui oli riigieksami tulemus, no riigieksami tulemus oli siis ka alla 50 punkti, ja tulid meile ka õppima," märkis Voll.
Erinevalt eeltoodud ülikoolidest puudub lävendipõhine vastuvõtt Eesti Maaülikoolis. Õppekorralduse peaspetsialist Eda Aitseni sõnul on suuremale osale maaülikooli õppekavadest vaja, et kandidaadil oleks olemas kaks riigieksamit, eesti keel ja matemaatika, ükskõik, kas siis kitsas või lai ja olenevalt konkursi tingimustest arvestatakse erinevalt, kas soovitakse kitsast või laia. Kolmas vastuvõtukriteerium, mis on kõikidel õppekavadel ühine, on keskharidust tõendava dokumendi keskmine hinne üle kõikide õppeainete.
"Minimaalselt peab olema riigieksamil saadud 20 punkti ja mis on üle selle, on ju kõik juba väga hästi, et sellisel juhul moodustub pingerida nende punktide alusel ja pingerea järgi me võtame ka vastu."
Vastuvõtud kõrgkoolidesse kestavad juuli alguseni.
Toimetaja: Mirjam Mäekivi