Kim Jong-un pani mäed liikuma ({{commentsTotal}})

Põhja-Korea juht Kim Jong-un.
Põhja-Korea juht Kim Jong-un. Autor/allikas: REUTERS/KCNA/Scanpix

Põhja-Koreas asuva Mantapi mäe tipp nihkus vesinikupommi katsetamisel 3,5 meetri võrra, selgub Singapuri ja USA teadlaste uurimusest. Erinevalt varasematest analüüsidest hajutab töö hirme, et katsetuse mõjul tekkinud saaste võib tekitada lähitulevikus keskkonnareostuse.

"Me oleme kaardistanud küll mitmeid geodünaamilisi protsesse, kuid nii ulatuslikku inimtegevusest põhjustatud maapinna liikumist polnud me veel näinud," märkis Douglas Dreger, uurimuse kaasautor. Samal polügoonil on toimunud alates 2006. aastast kokku kuus tuumakatsetust. California-Berkeley ülikooli seismoloogiaprofessor uuris kaaslastega neist viimast – kõige võimsamat.

Esialgse hinnangu kohaselt vallandus selle käigus sama palju energiat, kui 100 000 tonni trotüüli plahvatamisel. Samuti tekitas see maavärina magnituudiga 5,2. Maapinna liikumist uurinud Dregeri töörühma hinnangul küündis pommi võimsus aga 190 kilotonnini. Teisisõnu oli see umbes 13 korda võimsam, kui teise maailmasõja lõpus Hiroshimale heidetud tuumapomm.

Pärast materjali esialgset väljapoole paiskumist vajus mäetipp poole meetri võrra. Sellele vaatamata ei märganud töörühm mäe jalamil nähtavat kraatrit. See võiks teadlaste sõnul leevendada hirme, et mägi on muutunud sellesse kaevatud kambrite ja tunnelite kokkuvarisemise tõttu tervikuna ebastabiilseks.

Võimalusele viitasid seismilistele andmetele toetunud Hiina teadlaste märtsis ja aprillis avaldatud uurimused. Tuumarajatise ulatuslikum kokkuvarisemine oleks kasvatanud riski, et radioaktiivne saaste lekib keskkonda.

Punggye-ri tuumapolügooni satelliidipilt. Autor: Eesti Meedia/Scanpix

Singapuri ja USA teadlased kaasasid lisaks seismilistele andmetele analüüsi aga ka satelliitidega tehtud radarimõõtmised. "SAR võimaldab erinevalt plahvatuse epitsentrist kaugel asuvate seismiliste võngete analüüsist maapinda ja selle liikumist otseselt pildistada. Seda isegi pimedas ja kehvade ilmastikutingimuste korral," selgitas Dreger.

Seekord kasutas töörühm selleks Jaapani ja Saksamaa seiresatelliite TerraSAR-X ja ALOS-2. Kogutud andmete põhjal koostatud arvutimudeli põhjal katsetati pommi 400–600 meetri sügavusel.

Samuti suutis töörühm määrata täpsemalt 8,5 minutit pärast pommi plahvatust vallandunud järeltõuke epitsentri. Tõenäoliselt varises 700 meetrit lõuna pool kokku mõne eelmise tuumakatsetuse eel rajatud tunnel või selle tõttu tekkinud tühimik.

Dreger nentis, et kuigi tulemused on varasematest täpsemad, annab ka vastilmunud tööd täiendavalt lihvida. Muu hulgas põhines see eeldusel, et Mantapi mägi paindub plahvatuse mõjul igas suunas täpselt samamoodi ja on terves ulatuses sama tihe. Tegelikult see ilmselt seda pole. "Kuid tulemused ilmestavad sellegipoolest, et suuri tuumakatsetusi saab kosmosest tehtava kaugseirega hästi kirjeldada," leidis seismoloogiaprofessor.

Punggye-ri polügoon sattus laiema tähelepanu alla seoses Põhja- ja Lõuna-Korea ning USA vaheliste tuumakõnelustega. Hea tahte märgina lubas Põhja-Korea juht Kim Jong Un selle sulgeda. Hiina teadlaste analüüsid andsid aga alust sammu siiruses kahtlemiseks.

Uurimus ilmus ajakirjas Science.



ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: