Jõevesi Nairobis – joogiks, kanalisatsiooniks ja kastmiseks ({{commentsTotal}})

"Osooni" võttemeeskond Keenias.Nairobi jõe lisajõgi, Ngarast mõni kilomeeter läänes. Autor/allikas: Sander Loite/ERR

Veereostus on üleilmne probleem, mis võib kaasa tuua epideemiaid ja looduskatastroofe. Eriti tõsine on olukord arengumaades. “Osoon” käis uurimas olukorda Keenias.

Jõgede, järvede ja märgalade reostus kahjustab kalavarusid ning loomulikult kogu ökosüsteemide mitmekesisust. Reostunud vesi võib omakorda kanduda edasi ka maismaale, pinnasesse ja rannikuvette.

Veendumaks, kas veereostuse on tinginud ainult elav liikluses ja inimtegevus linna ühes tuiksoones Ngaras, külastab “Osoon” Hans Mertoniga Nairobi jõe lisajõge Ngarast mõni kilomeeter läänes.

Siin on äärelinnale omased elamud, roheala ja aiand. See on Nairobi eeslinn, kus kasvatatakse taimi.

Ilmestamaks, kui hull on tegelikult Nairobi jõevee olukord, on näide kanalisatsiooniaugust, kuhu voolab kokku ümberkaudsete elamiste kanalisatsioonivesi. See on puhastamata.

Reovesi tuleb WC-dest, mis ühtlasi tähendab, et siin sees on väljaheited. Kui tuleb üleujutus või mingil põhjusel on kanalisatsioon prügiga ummistunud, siis läheb kogu see reostunud vesi otse Nairobi jõkke.

Siin ümber elavad inimesed. Seda vett kasutavad nad iseenda ja oma riiete pesemiseks, pesemiseks, aga ka joovad seda, ilma et enne puhastaksid.

Hans Merton on sihtasutuse AKVO vee- ja sanitaartingimuste ekspert. Tema ülesanne on teha vee kvaliteedi mõõtmine lihtsamaks ja kiiremaks.

Sihtasutus AKVO, on seadnud eesmärgi arendada nutiseadmetes kasutatavat tarkvara, et koondada ja kaardistada vee kvaliteedi vaatlusandmeid arengumaades, kuid samahästi kõikjal maailmas.

Kuna telefon teab GPSi abil, kus ta on, siis saab hiljem kanda kogu informatsiooni kaardile.

Maailma terviseorganisatsiooni standardi järgi on vesi joogikõlblik, kui elektrijuhtivus mõõteseadmes näitab alla 1200 ühiku. Teisisõnu peab olema vesi vähem soolane kui ookeanis.

Jõevesi on pinnavesi ja selle elektrijuhtivusnäitaja peaks olema oluliselt madalam. Ka selle jõe oma on – 600–650 ühikut. Kuid siin on muud “hädad”.

Siinne jõevesi lõhnab tugevalt kanalisatsiooni järele. Võib eeldada, et selles elab baktereid, mis pole inimese organismi sattudes kuigi sõbralikud.

Kõigepealt võetakse jõeveest proov. Siis lisatakse toit ja loksutatakse, nii lahustub toit proovi ja see värvub kollaseks. Edasi kallatakse proov kotti ning hoitakse seda 24 tundi. Uuritakse, kas ja kui palju on selles vees Escherichia Coli ehk kolibakterit.

“Test ütleb, et siin on tõenäoliselt üle 9000 E. coli 100 milliliitri vee kohta. Seda on väga palju!” ütleb Hans Merton.

Tervele täiskasvanule ei tee reovees olev kolibakter suuremat midagi, võib-olla ainult põhjustab kõhulahtisust. Lastele võib selle bakteriga nakatumine tähendada aga surma.

Nairobis või teistes sarnastes arengumaade linnades võiks aidata taolisi veesaastumisi ära hoida nii eelmainitud pidev seiramine kasutades nutitelefone, kuid kesksemalt on vaja läheneda linnade ja ruumi planeerimise ning taskukohaste sanitaartingimuste loomisega.

Toimetaja: Sander Loite, Marju Himma



ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: