Ornitoloogi Aarne Tuule tööpõld on Saue-Saku ümbrus, mille loodus on viimastel aastatel läbinud aina kiiremaid muutusi.

Mida tähendab kakule metsa asendumine lagendikuga? “Kakkudele tähendab see nende elukeskkonna kadumist või siis fragmenteerumist, et suur tervik elukeskkond saab väiksemateks tükkideks,” selgitab Aarne Tuule.  

Kuna nende tükkide omavahelised kaugused üha suurenevad, sest raiesmikud kipuvad minema suuremaks, siis see elupaik paljude liikide jaoks lihtsalt väheneb.

Ja nii otsustab kakk minna lihtsalt kuhugi mujale elama või lõpetab pesitsemise sootuks. “Sama palju kakke enam ühte metsa ei mahu. Kui metsa pindala on poole väiksem, siis peabki neid siin poole vähem olema, sest lisaks pesapuudele kaob ka ju nende toidubaas. Raiesmikul on oluliselt vähem saaki püüda ja ühtlasi on ka teada, et raiesmikul on maapealsete kiskjate arvukus suurem ehk ka sellele vähesele saagile on suurem konkurents.”       

Saku-Saue ümbrus on Eesti vanim röövlinnu püsiseireala, mille puhul saab näidata pidevat aegrida 60 aasta perspektiivis. Inimmõju suurenemine ja muutused maastikes jätavad selge jälje ka kakkudele.   

Näiteks kassikakk pesitses siin mitme paarina, mis praegu tundub uskumatu. Karvasjalg kakk ehk laanekakk, samuti vana metsa liik, elab meil kaitsealadel, aga mitte majandusmetsas. Ka kodukakk on siit kandist kadunud, aga samas on ka tekkinud mõned liigid juurde.

“Nii et tegelikult 50 aasta arvukuse põhjal tehtud teadusartikli tulemus oli meil see, et keskmine röövlindude asustustihedus on stabiilne, aga liigiline mitmekesisus väheneb. Ehk teatud liigid kaovad ära, aga mõne teise killustatud maastikuga kohanenud linnuliigid arvukus pigem kasvab.”

Kuidas “Osoon” händkakku ja karvasjalgkakku peibutas, saab vaadata esmaspäeva õhtul kell 20 ETVst.