Vesi reostunud jõest mõjutab kohalikke, aga ka põllusaaduste lõpptarbijaid ({{commentsTotal}})

"Osoon" Keenias koos Alberto Borgesega Athi jõge uurimas. Autor/allikas: Sander Loite / ERR

Nairobi linn laseb oma heitveed ja kemikaalisaaste Athi jõkke. Sealt kümnete kilomeetrite kaugusel tarvitavad sedasama vett joogiks ja kastmiseks kohalikud inimesed, kuid kaude ka need inimesed, kes tarvitavad põllusaadusi, mis kastetud reostunud jõe veega.

Vana moskiitovõrk, mis on visatud jõkke. Võimalik, et see visati jõkke juba 50 kilomeetrit kaugemal. Nüüd, kus veetase on madal, ei suuda jõgi seda koormat enam kanda ja see jääb lihtsalt siia. Siit leiab veel vanu sandaale ja kõiksugu muud prügi.

See on Athi jõgi Keenias, umbes poolesaja kilomeetri kaugusel pealinnast Nairobist. Jõgi on lähtest suudmeni 390 kilomeetrit. See jõe ala hõlmab kokku 70 000 ruutkilomeetrit. Siit saavad oma joogi- ja kastmisvee põldudele mitu miljonit inimest.

Alberto Borges on 20-aastane National Geographicu Explorer. Alberto tunneb tõsist muret Keenia mageveekogude seisundi pärast.

Noormees kutsus kokku rühma teadlasi ja üliõpilasi, et läbida 390-kilomeetri pikkune Athi jõgi lättest suudmeni ning uurida, kuidas jõe praegune olukord mõjutab kohalikke elanikke.

“Me soovime teaduspõhiste teadmiste abil näha, kas see jõgi suudab ennast puhastada sellisele tasemele, mida keskkond taluks. Ja kas see sobib inimestele, kes elavad kaugemal allavoolu, kes joovad vett otse jõest, kus ideaalne olukord oleks selline nagu ka Keenia mägisemates piirkondades,” kirjeldab Alberto oma uuringut.

Alberto näitab “Osooni” võttemeeskonnale veevõtukohta.

“Vaatamata sellele, et see on reostunud vesi, pumpavad inimesed seda niisutussüsteemide jaoks suurtes kogustes farmidesse. Nad kastavad oma farme reostunud veega. Nende saagid on väga väikseks jäänud. Aeg-ajalt leitakse, et selliste põllukultuuride pidev tarbimine viib kemikaalide ladestumiseni kehas.”

Inimesed on hakanud rohkem nakatunud sellest veest saadud haigustesse. Kuid see ei mõjuta ainult kohalikke inimesi, vaid ka põllumajandussaaduste lõpptarbijaid.

Reostunud jõevett kasutavad allavoolu elavad karjakasvatajad joogiks. Jõe kehv seisund mõjutab ka kalandusest elatuvaid inimesi suudmepiirkonnas.

Paraku ei suuda jõe ökosüsteem üha kasvava reostusega iseseisvalt toime tulla.


Aga jõgi puhastub ju ise?

Inimesed teavad, et jõed on isepuhastuvad. Kuid paljud ei tea, kuidas jõed seda teevad. Rootaimed ja teised veetaimed peaksid endasse võtma raskemetalle, näiteks pliid.

Paraku kannavad sellised reostunud jõed nagu Athi jõgi endas palju heitvett, mis on peamiselt pärit ülesvoolu paiknevast Nairobist.

Jões on ka kärestikke, mis on jõele väga oluline, sest see võimaldab hapnikul lahustuda ja jõevett hapnikuga rikastada. Kui minna kohta, kus vesi seisab, pole seal vees hapnikku.

Hapnikusisaldus kahaneb vaatamata sellele, et seda tekib kärestikel juurde. Põhiliselt seetõttu, et reostuse hulgas on fosforit. Fosfor aga lahustab hapnikku.

Selle tulemusel pole veeloomadel, kes siin jões elaksid, piisavalt hapnikku ja lõppkokkuvõttes pole sellises jões kalu.


Jõevee peal ujub kaht värvi värvikihte. Üks on väga tume pruun, peaaegu roheline, ja pruun, mida võib näha mujal jões.

See on õlireostus, mis hõljub jõevee peal. Seda on hästi näha ja see liigub allavoolu. Seegi röövib jõelt hapnikusisaldust, sest siin ei saa jõevette hapnikku lisanduda.

Õli, mida siin võib näha, tuleb kõrgemalt, ülesvoolu. Ülesvoolu asub Nairobi linn. See on tõend, et jõkke on lastud erinevad reostajad ja need liiguvad edasi.

"Osoon" Keenias koos Alberto Borgese uurimisrühmaga Athi jõge uurimas. Autor: Liis Raadla

Ekspeditsiooni käigus soovitakse Alberto Borgese eestvedamisel välja selgitada, kui kaugele reostus jõuab. Erinevalt raskemetallidest, mida suudavad endasse koguda taimed, on loodusel õlireostust väga keeruline puhastada, ja nii liigub õlireostus edasi jõe suudmesse.

Vaadake ka teisi "Osooni" lugusid esmaspäeval kell 20 ETVst.

Toimetaja: Sander Loite, Marju Himma



ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: