Maaülikooli veterinaariateadlased kasutasid veise ilmale toomiseks Eestis esmakordselt OPU-tehnoloogiat ehk transvaginaalset folliikuli funktsiooni.

"Meil on farmis väljavalitud doonorloomad, kellelt võtavad loomaarstid ultraheli ning spetsiaalse vaakumpumba ja nõelaga munarakud. Toovad need laborisse, kus neid küpsetatakse, viljastatakse ja lõpuks õiges arengujärgus kasuemale siirdatakse," selgitas maaülikooli tõuaretuse ja biotehnoloogia õppetooli nooremteadur Elina Mark ERR Novaatorile.

Pikas perspektiivis võiks sellest välja kasvada veiseembrüote kehavälise tootmise teenus. USA-s kasutatakse tehnikat juba laialdaselt. Eesti naaberriikidest teevad seda edukalt soomlased. "Nad jõudsid meist natukene ette," lisas nooremteadur.

Tegemist on kolmanda sellelaadsel meetodil sündinud vasikaga Eestis. Esimene pullvasikas sündis mullu augustis. Teine pullvasikas nägi ilmavalgust 2. jaanuaril ja 27. jaanuaril sündis lõpuks ka oodatud lehmvasikas.

Meetod kui selline on lihtsustatult öeldes karja tippgeneetika maksimaalne kasutamine piima- ja lihatootja huvides. Farmi juht saab valida välja parimate geneetiliste omadustega doonorlehmad, kellelt võetakse munarakke. "Me ei ole veel kulude kalkulatsioone teinud, aga see peaks olema täiesti kättesaadav ja maksma umbes sama palju, kui tavaline embrüo välja loputamine," märkis Mark. Näiteks ei kulu raha hormonaalpreparaatidele ja protseduur ise on suhteliselt lihtne.

OBU-tehnoloogia abil tõuloomadelt lõigatav kasu on aga selgelt olemas. "Tavapäraselt toob lehm aastas ilmale aastas ühe vasika. Selle tehnoloogiaga saame ühe protseduuriga, mida teeme iga nädal, loomalt 7-8 munarakku," selgitas vanemteadur. Embrüoteks areneb neist ligikaudu 60 protsenti. Nii saab toota ühe heade geenidega ema kohta aastas 20-30 vasikat.

Katsed tehnoloogia väljatöötamiseks algasid maaülikoolis poolteist aastat tagasi. Viljastatud munarakke ei hakatud siirdama kohe, vaid esmalt tehti laborkatseid ja pandi paika protseduurid. Seejärel tehti esimene embrüosiirdamine ning mullu 9. augustil sündis esimene selle tehnoloogia abil saadud pullvasikas. Jaanuari lõpus kandsid nn katseklaasibeebit veel üheksa lehma.

Praegu on maaülikooli teadlased teinud kehavälise viljastamise katseid Tartu Agroga. Lähiajal plaanitakse alustada katseid aga ka lihaveistega.

Tulevikus on teadlastel soov olla partner erasektorile, et suurendada loomade piima- ja lihatoodangut, vähendada karjas põlvkondadevahelist intervalli, kasutada efektiivselt parimat geneetikat ja saada selle meetodiga järglasi ka neilt loomadelt, kes seemendamisega tiineks ei jää.