TÜ loodusmuuseumis said lastest mõne tunniga haruldaste liikide spetsialistid ({{commentsTotal}})

Foto: ERR

Kui lumi maha tuleb, võib nii metsas kui ka linnas parkides märgata loomade jälgi. Kolmapäeval Tartu ülikooli loodusmuuseumi looduspäeval osalenud lastel nende eristamisega probleeme polnud ja seetõttu võeti ette veel kaugemadki maad ning väikestest loodusesõpradest said mõne tunniga spetsialistid ka haruldaste liikide osas.

Seda, kuidas eristada rebase jälgi koera või hundi jälgedest, teavad Eesti lapsed üldiselt väga hästi, vahendas "Aktuaalne kaamera".

"Seal peab ju teadma, et rebane on hundist poole väiksema jäljega, kuigi jälg on sarnane. Lisaks on sarnased veel koerajäljed, sellele pöörasime tähelepanu," selgitas TÜ loodusmuuseumi loodushariduse koordinaator Külli Kalamees-Pani.

Kuna kodumetsa loomade ja nende jälgede tundmine noortele loodusesõpradele raskusi ei valmistanud, liiguti kiiresti selliste loomade juurde, keda meie metsas ei näe ja kes peagi väljasuremisohtu võivad sattuda.

Kui hiidpandat oli enamus looduspäevalistest vähemalt pildi pealt näinud, siis punasest pandast ei olnud paljud kuulnudki. Võhikutest said loodusmuuseumis spetsialistid aga vaid paari tunniga.

"Punane panda elab põhiliselt Hiinas, meenutab mulle pesukaru, selline nägu ja vöödiline saba," kirjeldas Anders.

"Nad on üksildase eluviisiga. Nad väga ei armasta teisi," lisas Sander.

Markus teadis aga rääkida, et punasele pandale meeldib kõige rohkem süüa bambust, kuid mõnikord ka väikeseid loomi.

"Punasel pandal on /.../ pöidla asemel selline asi naha sees, et ta saab paremini ronida sellega ja hoida bambust käes," rääkis Ian.

"Saba on umbes 20-50 cm ja keha on ka umbes 40-50 cm pikk," lisas Säde.

Jörgeni sõnul on ta suur loodusesõber ning talle meeldib uurida, kuidas loomad erinevatel aegadel elavad. Kas midagi loomadega seonduvat võiks olla tulevikus ka tema töö, ei tea ta veel täpselt öelda.

"Võib-olla, aga ma ise tahaks midagi rahulikumat võib-olla. Seal peab liiga palju teleka ees olema. Mulle meeldib rohkem niimoodi, et teen seda, mida ise tahan," põhjendas Jörgen.

Toimetaja: Merili Nael



ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: