Doktoritöö: pilliroo eemaldamine Peipsi kallastelt mõjutab loomade elupaiku ({{commentsTotal}})

Peipsi järv
Peipsi järv Autor/allikas: Aili Vahtla/ERR

Rooalade laienemine eutrofeerumise tõttu on vähendanud väikesekasvulistele liikidele sobivaid elupaiku, selgub peatselt kaitsmisele tulevast Eesti maaülikooli doktoritööst. Üle tuleks vaadata, kuidas inimesed Peipsi kallastel rannaalasid majandavad

Reedel kaitseb Eesti maaülikoolis Kadi Palmik doktoritööd, mille eesmärk oli välja selgitada, kuidas mõjutavad Peipsi järve suurtaimestikku inimtekkelised survetegurid nagu eutrofeerumine ja pilliroo eemaldamine. Samuti teha kindlaks veetaseme kõikumisest tulenevad muutused suurtaimestiku liigirikkuses ja ohtruses.

Suurtaimedel on väga oluline roll nii vee keemiliste omaduste mõjutajana kui ka elu- ja varjepaigana ning toidubaasina paljudele teistele liikidele, mistõttu on oluline jälgida suurtaimestikus toimuvaid muutusi.

„Madalveeperioodil tõusid märgatavalt nii suurtaimede liigirikkus kui ka ohtrus. Seega on ökoloogilise seisundi hinnang taimestiku järgi märkimisväärselt mõjutatud looduslikust häiringufaktorist,“ rääkis Kadi Palmik.

Kaldaalade kinnikasvamine on suurendanud kohalike elanike vajadust rannaalade majandamiseks. Üldiselt võib tihedate pillirookogumike eemaldamist pidada taimestiku liigirikkusele positiivseks, kuid vältida tuleks monotoonsete ja kuivade kõrgendatud alade kujundamist, mis vähendab Peipsile iseloomulike taimeliikide kasvukohti, selgitab Kadi Palmik.

„Arvestades, et pilliroo eemaldamine on Peipsi rannaaladel hoogustunud, tuleks varasemast suuremat tähelepanu pöörata selleks kasutatavatele meetoditele,“ sedastab Palmik.

Uuringus saadud tulemused annavad väärtuslikku teavet soovituste andmiseks, et tagada elupaikade mitmekesisus. Veetaseme muutuse olulisus taimestiku liigirikkusele annab vajalikku lisainfot selle loodusliku häiringufaktori paremaks arvestamiseks Peipsi seisundi hindamisel.

Doktoritööd „Looduslike ja inimtekkeliste survetegurite mõju Peipsi järve suurtaimestikule“ juhendasid on vanemteadurid Helle Mäemets ja Külli Kangur ning oponent on prof Mennobart van Eerden (Rijkswaterstaat, Madalamaad).

Toimetaja: Marju Himma



ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: