Jõulurõõmu tume külg: kärgperede lapsed ja üksikud eakad ({{commentsTotal}})

{{1512478260000 | amCalendar}}
Paljud kärgperede lapsed ei teagi, kus nad jõulude ajal võiksid olla või kus nad on oodatud.
Paljud kärgperede lapsed ei teagi, kus nad jõulude ajal võiksid olla või kus nad on oodatud. Autor/allikas: freepik.com

Olete kunagi mõelnud, mida tunnevad jõulude ajal kärgperede lapsed, kes peaksid korraga veetma aega mitme pere ringis? Või kuidas veedavad jõulud üksikud eakad, kelle lähedased on pühade ajal oma peredega? Või kuidas tunnevad ennast ületöötanud inimesed, kes veedaksid kohustusliku töökohajõulupeo pigem üksi või töökoormust kergendades?

Pühaderõõmus ei tasu arvata, et kõik on ühtviisi rõõmsad. Tartu ülikooli ühiskonnateaduste instituudi webinaris toodi välja kitsaskohad, kuhu takerdub jõulurahu ja -rõõm näiteks ületöötanud ajakirjanike, kärgperede laste ja üksikute eakate puhul.

Alustame pisut kaugemalt ehk sellest, mis eelneb pühadele: suur töökoormus ja pidev kurnatus. TÜ nooremteaduri Signe Ivaski teadustöö on ajakirjanike tööstress ja läbipõlemine. Kuid tööstressi põhjustavad erinevad tegurid, mis on tegelikult ühised enamikus töövaldkondades.

Tööstressi allikaks võib näiteks olla liigne töökoormus ja ajasurve all töötamine, rolli ebaselgus – ei teata, mida tegema peab ja mida oodatakse. Samuti mõjutab tööstressi ilmnemist suhtlus kolleegidega, eriti kui konfliktseid olukordi esineb sagedasti.

Kuid stressor võib olla ka liiga väike töökoormus, mis tekitab inimestes hirmu oma töö säilimise ja ülemuste ning kolleegide hinnangu osas.

Stressor võib olla ka tööle saadud tagasiside, mis ei ole konstruktiivne, vaid hinnanguline. Näiteks ütleb kolleeg teisele, et su töö oli halb ega põhjenda oma hinnangut.

Taoliste negatiivsete kogemuste saamine ja kuhjumine võivad kokku põhjustada läbipõlemist.

Läbipõlenud inimene on tavaliselt teistest distantseerunud, kapseldunud, kehvas tujus ning kergesti ärrituv. Kannatama hakkab töö tulemuslikkus. See kõik võib viia ka füüsiliste vaevusteni nagu unehäired või probleemid südamega.

Läbipõlemine on Signe Ivaski sõnul selline tase, kust inimene ei tule oma kurnatusest ka pärast mitmenädalast puhkust välja.

Läbipõlemine algab innustumisest

Sageli ohustab läbipõlemise alge noori, kes on innukad oma töö suhtes. Innustunud noored kipuvad alguses ülemäära töötama, unustama oma pere ja lähedased. Nii tekivad lõpuks probleemid töökoormusega hakkamasaamisel, kuid sel hetkel ei pruugi enam olla ka lähedaste ja sõpraderingi, kellele toetuda.

Ivask uurib spetsiifilisemalt Eesti ajakirjanike läbipõlemist. Eesti ajakirjanike uuringute tulemused ei erinegi kuigi palju muudest, näiteks USA samateemalistest uuringutest. Üks erinevus siiski on.

Juurde on tulnud nüanss, mis puudutab tehnoloogilist arenguhüpet. „Mulle tundub, et nooremad ajakirjanikud saavad selle tehnoloogiahüppega hakkama. Murekohaks on pigem vanemad ajakirjanikud.“

Ajakirjanike puhul on küllalt tavaline, et nii nädalavahetuse puhkepäevadel kui pühadel tuleb tööd teha. See omakorda tähendab lahusolekut perest ja sõpradest. Pikaajaliselt mõjutab see inimeste sotsiaalset suhtlust.
Siin tulevad mängu jõulud, mille tähendus võib inimeste, iseäranis ületöötanud inimest jaoks olla väga erinev. Mitte kõik ei naudi töökoha jõulupidusid.

„On inimesi, kelle jaoks jõulud tähendavad midagi muud, kui et neil on hästi tore – tantsime ja teeme kingitusi.“ Inimene, kes on tööga ülekoormatud, tahaks pigem selle aja veeta puhates või siis oma töökoormust vähendades.

Kooliga kirkusse – kas see sobib kõigile?

Teema, mida peaaegu üldse ei arutata on koolilapsed ning ühised kirikukülastused jõulude ajal.

TÜ religioonipedagoogika dotsent Olga Schihalejev meenutas, et 1980ndate aastate lõpul toimus järsk üleminek: näiteks koolis sai kirikus käimise keelust ühtäkki kohustus. Inimesed ei ole aga õppinud seesuguses avalikus ruumis käituma, see pole olnud alati ka nende igapäevaelu loomulik osa.

Schihalejev soovitas mõelda, kuidas võiksid mõista ühist kirikukülastust need, kelle usuliste tõekspidamistega ei lähe see konkreetne kirik kokku. Sealjuures tuleks lugu pidada nii õpetajatest, kogudusest, lastest kui ka lapsevanematest.

„Sellest, mida kirikus tehakse, sõltub see, kas on vastuseis nii laste kui lapsevanemate poolt,“ rääkis Schihalejev.

Kirikusse minnes tasuks mõelda, mida seal tehakse. Koos palvetamine või ka teatud laulude laulmine ei pruugi kõigile ühtviisi sobida. „On suur oht, et teatud lapsed jäävad ka sotsiaalsest läbikäimisest välja ja saavad halva märgi külge.“

Kärgpere laps: kellega mina jõulude ajal olen?

Mida toovad jõulud kaasa kärgperedele, täpsemini nende lastele? „Laps üritab hoida kontakti oma bioloogiliste vanemate ja üldse veresugulastega – vanaemad-vanaisead on samuti väga olulised,“ selgitas Dagmar Kutsar, TÜ sotsiaalpoliitika dotsent. Ta on uurinud seda, kuidas erinevas vanuses inimesed „joonistavad“ oma perekonda ehk kuhu ja kuidas nad paigutavad end oma lähisuhetes.

Kui lapsel on hea kontakt nii bioloogilise pere kui kärgperega, siis tekib tal paratamatult küsimus, kellega ta saab olla jõulude ajal koos. „Kas laps suudab ületada seda eetilise barjääri, et tal on kaks ema ja kaks isa? Kas need kaks isa mahuvad ühele jõulupeole?“ küsis Kutsar.

Paljud kärgperede lapsed ei teagi, kus nad jõulude ajal võiksid olla või kus nad on oodatud. Laps ei oska end sageli kuhugi asetada selles mitme pere võrgustikus, nentis Kutsar.

Üksiku eaka üksindus

Enamasti rõhutatakse, et jõulud on perekeskne püha, kuid sealjuures tuleks arvestada, et igal inimesel on oma pere, oma lähedastering, mis ei pruugi tavaarusaamaga perest sugugi kokku minna.

Näiteks eakad. Nende puhul võib perepiiride joonistamine käia sootuks teistpidi. Üksikute eakate lähedaste ringi kuuluvad sageli pigem need inimesed, kes neid igapäevases hakkamasaamises abistavad või kes on psühholoogiliseks toeks. Need ei pruugi olla lapsed.

Kuid jõulude ajal on neil abistajatel oma lähedastering, kellega olla, mis tähendab et tollel üksikul eakal puudub seltskond.

Pühadeaegne üksindus on teema, millest väga ei räägita, kuna tegu on isikliku teemaga. See on ka põhjus, miks selles webinaris ei soostunud osalema keegi, kes oleks olnud nõus oma jõuluaegsest üksindusest rääkima.

Webinari juhtinud Kadri Ugur tegi eelnevalt sotsiaalvõrgustikus küsitluse, kus palus inimestel nimetada, mis tekitab neis jõulustressi ning kuidas tulevad inimesed toime jõuluüksindusega.

Mis tekitab jõulustressi?

  • Liiga suured ootused
  • Liiga ilus pilt kaubanduses, televisioonis ja sotsimeedias
  • Surve olla rõõmus ja õnnelik
  • Liiga palju kontserte ja pidusid
  • Liiga suur vahe välise tilulilu ja sisemise väsimuse ja stressi vahel

Kuidas tulevad inimesed toime jõuluüksindusega?

  • Korraldan ennast tööle
  • Planeerin kohtumisi enne pühi
  • Otsin võimalust olla veel rohkem üksi, oma mõtetega
  • Olen oma kodus turvaliselt
  • Veedan pühad nagu tavalise päeva


Paljud doktorandid veedavad suure osa oma õpingutest laboris.

Kriitiline uuring: mis tööd teevad doktorikraadiga inimesed?

Tartu ülikooli majandusteaduskonna teadlaste uuringust tuleb välja, et doktorikraadi kaitsnutel on raskusi soovitud erialase töö leidmisega. Veel enam, ligi 1 protsent kõikidest uuringus osalenud doktoritest on töötud. Kas Eestis on potentsiaali igal aastal kraadi kaitsva umbes 200 doktori rakendamiseks?

eesti 100. sünnipäev
ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: