Video: mõmmikud uudistavad rajakaamerat ({{commentsTotal}})

Rajakaamerat uudistav mõmmik.
Rajakaamerat uudistav mõmmik. Autor/allikas: Ants Tull

Rajakaamera on väike kuid metsaelanikele koheselt ära tuntav võõrkeha. Nii soovivadki noored karud teada, kas see kannatab süüa või ehk saab sellega mängida - pilguheit mõmmikute igapäevaellu on tänu zooloog Ants Tulli loomatundmisele garanteeritud.

 

Pruunkarul (Ursus arctos) on praegu kiired ajad, sest enne pakast on vaja veel kosutada nahaalust rasvkude, kirjutatakse Tartu ülikooli zooloogia osakonna facebooki lehel. Selleks sobivad ideaalselt marjad ja õunad, sipelgad, imetajad, põllumeeste teravili, mesi, aga ka mahlakamad taimed nagu naat, takjas, seaohakas ja võilill. Pruunkaru rasvkude on oma omadustelt ainulaadne, kuna mitmete kuude jooksul ei teki tal taliuinaku ajal lamatisi.

Rajakaamera püüdis karud kinni just kevadel, mil neil oli jooksuaeg ja öise eluviisiga loomi võis rohkem näha päevasel ajal. Videos ületab karu üle oja kukkunud pehkinud puutüve üllatava kergusega, sest karu toetab käies maha ainult eesjäsemete varbad ja poole kämblapäkast. Tagajalad aga puudutavad maapinda täiskannaga. Näha on veel pikki ja teravaid küüsi, mis sobivad hästi puude kraapimiseks ja murdmiseks, et märgistada oma territooriumi.

Pruunkarude levik ja arvukus nii meil kui ka mujal maailmas on seotud suhteliselt puutumata loodusmaastike säilimise ja ulatusega. Mesikäppadele sobivad hästi paksud laanemetsad ja rabad. Eriti hea, kui esineb kuusemurdu, et ott saaks sinna mõnusa talvepesa teha, kus emakarudel näevad südatalvel ilmavalgust pojad. Pesakonnas võib olla kuni neli poega, kes jäävad emakaru hoole alla pooleteiseks aastaks ning seejärel peavad noored karud ise hakkama saama. Ka videos on näha suuremaid poegi, ent väiksemad on uudishimulikumad ja tutvuvad sama rajakaameraga, millele talvel ilves oma küünise jäljed jättis.

Toimetaja: Randel Kreitsberg, Tartu ülikool



Teaduspreemia laureaat Agu Laisk.

Eesti teaduse fenomen: konnatiiklus. Agu Laisk

Eesti Vabariigi 100. aastapäeva puhul iseloomustab sel nädalal iga päev üks Eesti teadlane mõnda oma hinnangul Eesti teaduse jaoks tähendusrikast sündmust, nähtust või isikut. Tartu Ülikooli emeriitprofessor, Eesti Teaduste Akadeemia liige ja tänavune teaduse elutööpreemia laureaat, fotosünteesi uurija Agu Laisk räägib Eesti teaduse konnatiiklusest.

Paljud doktorandid veedavad suure osa oma õpingutest laboris.

Kriitiline uuring: mis tööd teevad doktorikraadiga inimesed?

Tartu ülikooli majandusteaduskonna teadlaste uuringust tuleb välja, et doktorikraadi kaitsnutel on raskusi soovitud erialase töö leidmisega. Veel enam, ligi 1 protsent kõikidest uuringus osalenud doktoritest on töötud. Kas Eestis on potentsiaali igal aastal kraadi kaitsva umbes 200 doktori rakendamiseks?

eesti 100. sünnipäev
ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: