Kae perra, kuidas kaber kuusikus kepsleb ({{commentsTotal}})

Kuvatõmmis videost.
Kuvatõmmis videost.

Aasta loom metskits on üks Eesti levinumatest imetajatest. Sellegipoolest jääb suur osa autoaknast nähtud põlluservas seisva kitsepere elust tavainimese jaoks varjatuks. Vaata Tartu ülikooli doktorandi, Ants Tulli, tehtud videot suvisest kitseelust.

Metskits on Eesti väikseim, saledaim ja elegantseim hirvlane. Suvel on metskitse karvkate silmatorkavalt punakaspruun ja talvel hallikas, et ümbritseva maastikuga paremini ühte sulanduda. Viimastel aastatel on metskitse populatsioon madalseisust väljumas ning asusutustihedus kasvamas. Ka rajakaamera videost on näha, kuidas kitsel on 2016.–2017. aastatel kolm poega.

Reeglina ongi metskitsel 1–2, harva 3 ning väga harva 4 talle. Talled on esimesel elukuul tähnilised ja lõhnatud, et mitte osutada liigset tähelepanu kiskjatele. Kui emasloom käib toitumas, siis püsivad talled liikumatult pikas rohurindes ja nii mõnigi punarebane jääb tühja kõhuga. 

Metskitse pulm ehk jooksuaeg on temperamentne ja dramaatiline. Kevadsuvel kaitsevad isasloomad oma territooriumi teiste sokkude eest, sageli ristatakse omavahel sarvi, et välja selgitada tugevaim isend. Territoorium tähistatakse kraapimise ja sarvede hõõrumisega, sest kasvaval sarvel on lõhnanäärmed. Kui sokk hõõrub sarvi, et neid nahast vabastada, satub näärmete sekreeti puuokstele ja -tüvedele. Lõhnanäärmed töötavad sarve täieliku luustumiseni.

Hiljem jäetakse sarvede hõõrumisel silmaga nähtavaid märke, aga kasutatakse ka laubal asuvat lõhna- ja rasunääret lõhnasignaali jätmiseks. Sageli võib kostuda metsatukast ärritunud sokkude haugatusi nagu videoloo viimastel sekunditel on kuulda. Ka inimene võib sokuga võidu haugata ja teda ninapidi vedada.

Paaritumisrituaali ajal ajab isane sokk emase ringiratast jooksma, mistõttu tekivad nn „nõiaringid“. Taoline käitumine aitab metskitsel esile kutsuda ovulatsiooni. Metskitsele on iseloomulik hilinenud implantatsioon ning just seetõttu ei sünni kitsetalled keset külma talve, vaid hoopis järgmisel kevadel, mil toidulaud on rikkalik.

Reeglina kannavad parimas eas isased uhket sarvepaari, millel on palju väikseid jätkeid ehk kibusid ning kokku kuus lühikest haru. Mõistagi sõltub sarvede suurus toidu kvaliteedist ja geneetilisest kuuluvusest. On juhtunud sedagi, et mõnel emasloomal esinevad pisikesed sarvemüksud. 

Metskitsel on oluline koht ökosüsteemis, sest ta on tippkiskjate nagu hundi ja ilvese peamine saakliik. Kahjuks murravad metskitsi ka hulkuvad koerad. Lumerohked talved langetavad oluliselt metskitse arvukust, sest kits peab magama paljal maapinnal. Kui lumikate on paks või jäätunud koorikuga kaetud, siis võib kits lumel magades kopsupõletikku jääda ja hukkuda. Metskitsel põhjustavad haigusi mitmesugused parasiidid, näiteks kiinid. Ka liiklusel on oma osa kitse arvukuse reguleerimisel, kuna igal aastal hukkub sadu loomi liiklusõnnetustes, seda just hilisematel õhtutundidel kui loomad aktiivselt ringi liiguvad.

Toimetaja: Randel Kreitsberg, Tartu ülikool



ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: