"Sotsiaalmeedia kasutamisest hoidumine ei tähenda enam, et sind seal pole. See paistab meie tulemuste valguses selgelt soovmõtlemisena. Kõige silmapaistvamalt võib sinu sõber postitada selles sinu teadmata sind kujutava foto. Kuid privaatse info lekkimine saab juhtuda ka varjatumalt ja palju laiaulatuslikumal skaalal," nentis uurimuse autor David Garcia, ETH Zürichi ülikooli järeldoktor ERR Novaatorile.

Variprofiilid
Potentsiaalselt võib see viia variprofiilide loomiseni. Parimal juhul ainult inimeste kontaktandmeid sisaldavate failideni, mida võivad hoiustada kõik sotsiaalmeedia platvormid. Inimesed ise ei pruugi nende olemasolust isegi teada, rääkimata selleks nõusoleku andmisest. Piisab sellest, kui inimese sõbrad teda sotsiaalmeediast leida üritades need teenusepakkujale vabatahtlikult loovutavad.

Garcia rõhutas, et uurimuse eesmärgiks polnud variprofiilide olemasolu kinnitamine. Töörühm üritas vaid uurida, mida taolistest andmetest välja lugeda saab. Teisisõnu ei söanda ta väita, et need päriselt eksisteerivad.

Samas avastasid näiteks turvafirma Packetstorm eksperdid juba 2013. aastal, et Facebook talletab oma kasutajate tuttavate kontaktandmeid. Kui kaks kasutajat loovutasid sama võrgustikuga mitte seotud inimese kohta erinevaid andmeid, koondati need ühtekokku. Nii seostas Facebook tema nime, e-posti ja telefoninumbri.

Privaatsus kui kollektiivne nähtus
Värskes töös näitas Garcia, et ennustusalgoritmide ja suurandmete toel saab teoreetiliselt öelda nende kohta midagi palju enamat. Selle näitlikustamiseks kasutas ta tänaseks tegevuse lõpetanud sotsiaalvõrgustiku Friendster arhiveeritud andmeid.

"Sotsiaalmeedias juba leidunud info, kontaktandmete ja suhtlusvõrgustikus nähtavate sidemete põhjal sai 60-protsendilise täpsusega ennustada, kas kasutaja sõber, kes Friendsteriga veel liitunud polnud, oli homoseksuaal. Huupi pakkudes oleks läinud ennustus täppi ühel juhul 20st," tõi privaatsuseuurija näite.

Järeldoktor piirdus töös vaid kasutajate seksuaalse orientatsiooniga. Kuid samal põhimõttel saaks tema sõnul koguda infot ka näiteks töökoha, perekonnaseisu, poliitiliste eelistuste ja vanuse kohta. "Ja me ei tahtnud seejuures luua isegi ülitäpset ennustusalgoritmi. Pole mingit põhjust eeldada, et ühelgi tänapäeva suuremal sotsiaalvõrgustikul oleks halvemad andmed või kehvem võimekus nende analüüsimiseks," lisas Garcia.

Võib oodata, et taoliste seoste leidmine on muutunud võrreldes Friendsteri hiilgeajaga isegi hõlpsamaks. Mida rohkem inimesi sotsiaalmeediat kasutab, seda rohkem saab öelda sellest eemale hoidvate inimeste kohta. "Kui sotsiaalmeediaga on liitunud kümme protsenti elanikkonnast, pole see nii suur probleem, kuid kui seda teeb 90 protsenti, on ülejäänute informatsioon praktiliselt käest antud," nentis järeldoktor.

Seega tuleks vaadata privaatsust ja tundliku info kaitset üha rohkem kollektiivse nähtusena, mitte üksikisiku valikute tasandil.

"Sotsiaalmeediakasutajate läbimõtlematute valikute tõttu kaob nende privaatsus, kes kunagi sotsiaalvõrgustiku kasutustingimustega ei nõustunud," laiendas Garcia. Variprofiilide loomise ennetamiseks ei tohiks tema sõnul uskuda vaid sotsiaalvõrgustike loojate lubadusi. Seda peaksid reguleerima ka seadusandjad.

Uurimus ilmus ajakirjas Science Advances.