Näiteks Kalamajas võib Gustav Adolfi gümnaasiumile praegu renoveeritava maja juurest kokku lugeda vähemalt viis teekünnist.

Tänavu märtsis avaldasid Vilniuse ülikooli teadlased teadusuuringu, mille kohaselt tõesti lamavate politseinike läheduses õhusaaste tõuseb. Tõsi, see sõltub liikluskoormusest ning suhtelisest õhuniiskusest. Samuti ka sellest, kas tegu on sõiduautode või raskeveokitega. Viimased tekitavad mõistagi rohkem saastet.

Kui palju saaste siis tõuseb?

ERR Novaator tegi otsingu Web of Science'i andmebaasis ja leidis mitu huvitavat uuringut.

Näiteks Leedu teadlaste mõõtmiste kohaselt kasvab õhus olevate peenosakeste hulk lamavate politseinike läheduses 2–5 korda.

Asfaltkattest trapetsikujuliste teekünniste juures kasvab õhusaaste keskmiselt 55,7 protsenti. Nagu öeldud, sõltub õhusaaste kasvu hulk erinevatest teguritest, mistõttu oli näha, et asfaldist teekünniste juures varieerus õhusaaste tõus kaheksast protsendist 80 protsendini.

Plastikust ümarate teekünniste juures kasvas õhusaaste keskmiselt 58,7 protsenti. Nendegi puhul oli õhusaaste kasv üsna suures vahemikus: 45–75 protsenti.

Plastikust ja asfaldist teekünniste puhul täheldasid teadlased erinevust: plastikust lamava politseiniku ees pidurdavad autod järsemini.

Kuiva ilmaga lendub tolm paremini kui vihmasega. Seega sõltuvalt ilmast on õhus rohkem või vähem saastet.

Kanada teadlased analüüsisid 2015. aastal ilmunud uuringus seda, kui palju tõuseb lämmastikoksiidide tase erinevate kiirust rahustavate teetõkendite, näiteks ringteede ja teekünniste, juures. Nad leidsid, et lämmastikdioksiidi tase tõusis sõltuvalt kohast 0,1–10 protsenti, lämmastikoksiidi tase aga 5–160 protsenti.

Nemadki nendivad, et õhusaaste tõus sõltub väga mitmest tegurist nagu ilm, tee kuju, õhuniiskus ja tuule suund.

Kindel on aga üks: lamavate politseinike juures kasvab õhusaaste kõige enam.

Lamav politseinik rahustab

Kuna teekünniste eesmärk on mõjutada autojuhte kiirust maha võtma, tekitab see küsimuse, milline mõju on „lamavatel politseinikel“ liiklusele ja ohutusele? Belgradis tehtud uuringu kohaselt on mõju täiesti olemas. Ja see on kohene ning pikaajaline.

Serbia teadlased soovitavad ma uuringu andmetele tuginedes panna kohtadesse, kus liiklusõnnetuste oht on suurem, 5–7-sentimeetri kõrgused lamavad politseinikud. Kohtades, kus õnnetuse oht väiksem, 3-sentimeetrised teekünnised.

ERR Novaator uuris Tallinna transpordiameti liikluskorralduse osakonna juhataja Talvo Rüütelmaalt, kui palju on teekünniseid Tallinnasse sel aastal paigaldatud? Rüütlemaa sõnul paigaldatakse neid tänavu üle 20, päris suur osa neist Põhja-Tallinnasse.

Rüütelmaa sõnul eelistati asfaltkünniseid, kuna plastkünnised tekitavad vibratsiooni ja häirivad ümbruskonna elanikke. Plastkünnis vajub asfaldi sisse, lõhub autot ning sinna alla kipub kogunema vesi, mis talvel jäätub ja lamavat politseinikku lõhub.

Sõitke soovitatud kiirusega

Küsimusele, kas ollakse teadlik ka teekünnisega kasvavast õhusaastest, vastas Rüütelmaa, et see on suhteline.

„Tõepolest, õhusaaste kasvab, kui sõiduk enne künnist pidurdab ja kiirendab. Aga kui sõiduk sõidab lubatud kiirusega, ei pidurda, siis ei suurene ka saaste. Kui tänav sõidetakse läbi väga suure kiirusega, siis võib seal õhusaaste ka ilma künniseta olla kõrgem,“ selgitas Rüütelmaa.

Lamavate politseinike kõrgus ning pealesõidunurk on valitud lähtuvalt sellest, milline on selle tänava sõidukiirus. Tallinnas on erineva kõrgusega teekünniseid ning pealesõidunurk on valitud selline, et see ettenähtud sõidukiiruse juures autot ei lõhu ega tekita vibratsiooni ümberkaudsetes majades.