Talv oli tihastele soodne, ei olnud paukuvat pakast ja lund. Paljud tihased talvitasid Eestis edukalt, millest andis märku ka kevadel pesakastidesse pesitsema asunud lindude suur hulk. Kuid kevad oli lindudele raske – jahedate ilmade tõttu alustasid tihased pesitsemist tavapärasest hiljem, kuna suure tõenäosusega ei leidnud emaslinnud munemiseks piisavalt toitu, võtab Linnuvaatleja portaalis hooaja kokku Tartu ülikooli linnuökoloogia teadur Marko Mägi.

Raivo Mänd ja Marko Mägi väliuuringuil. Autor: Erakogu

Ka poegade kasvatamise ajal jätkusid jahedad ja vihmased ilmad, mis omakorda viis raskusteni poegade kasvatamisel: paljud pesad hüljati kas munade haudumise ajal või väikeste poegade ajal, üsna tavaline oli ka tavapärasest kõrgem poegade suremus toidupuudusesse. Lennuvõimestunud poegade areng oli samuti tavapärasest aeglasem – kui tavaliselt kaalub 15-päevane rasvatihase poeg 20 või rohkemgi grammi, siis tänavu kaalusid sama vanad pojad vaid 16-18 grammi.

Hiline pesitsus lubas oletada, et teise pesitsuse võtavad ette vähesed rasvatihase paarid. Nimelt on teistest pesakondadest sirguvate poegade edulootused seda suuremad, mida varem kurna munemisega alustatakse – liiga hilja alustades ei jagu poegadele toitu ega piisavalt aega sügiseks valmistumiseks. Nii ka läks – teisi kurni munesid rasvatihased tänavu väga harva. Kui mõnel aastal muneb teise kurna ligi 70 % pesitsevatest paaridest, siis tänavu on see kordades madalam.

Lühike videokokkuvõte Tartu ülikooli linnuökoloogide Edela-Eesti uurimisala rasvatihaste tänavusest pesitsusest: