Maaülikooli teadlased andsid panuse arukase genoomi järjestamisse ({{commentsTotal}})

Arukask (Betula pendula) Soomes.
Arukask (Betula pendula) Soomes. Autor/allikas: Percita/Wikimedia Commons

Helsingi ülikooli professorite Jarkko Salojärvi ja Jaakko Kangasjärvi teadusrühm, kuhu kuulusid ka Eesti maaülikooli teadlased, avaldas arukase genoomiuuringu tulemused. Kaskede loodusliku kohanemismehhanismi mõistmine lisab uusi teadmisi geenitehnoloogiasse ning metsade biotehnoloogiasse.

“Vaid väga väheste puuliikide genoom on täielikult järjestatud ning seetõttu annab uuring eriti väärtuslikku teavet pikaealiste taimede genoomi ehituse ja arengu kohta. Loodetavasti on uuring erinevates keskkonnatingimustes kiirema juurdekasvu ja parema puidu kvaliteediga taimede aretamisel hüppelauaks,” ütles Eesti maaülikooli professor Ülo Niinemets.

Arukask on paras- ja arktilise kliimavöötme metsades valdav ning ka Eestis väga levinud puu.

Kuigi arukask on kiire kasvu ja kõrgekvaliteedilise puidu tõttu Põhjamaade metsatööstuse peamine ning väga väärtuslik tooraine, oli tema genoom seni veel järjestamata.

“Arukask on ulatusliku geograafilise leviku tõttu läbi aegade olnud tugevasti mõjutatud keskkonna muutustest. Peamine puude kasvu ja arengut mõjutav tegur on olnud temperatuur,” rääkis Niinemets.

Ta täpsustas, et arukase mitmetes kasvukohtades on tänapäevaks temperatuur tõusnud 1,5 °C ja võib ennustuste kohaselt selle sajandi jooksul tõusta veel 4 – 11 °C. Et mõista kliimamuutuste mõju puude populatsioonidele metsades, tuleb uurida nende molekulaarse kohastumise märke genoomis nii minevikus kui tänapäeval. 

Uuringus, mille tulemused avaldati ajakirjas Nature Genetics, järjestati 80 B. pendula taime genoom, mis koguti Soomest, Saksamaalt, Norrast, Iirimaalt ja Siberist. See info võimaldas uurijatel kindlaks määrata mitmed olulised mutatsioonid, mis aitavad mõista keskkonnaga kohastumist ja puude arengut ning seda, kuidas antud liigi taimed reageerivad valgusele muutuvates keskkonnatingimustes erinevatel pikkus- ja laiuskraadidel. Info on oluline ka arukase aretajatele.

Lisaks professor Ülo Niinemetsale osales esmauuringus ka Eesti Maaülikooli teadur Leila Pazouki.

Toimetaja: Marju Himma



osoon
Kilekotid

Hiiumaa plastitootjad toodavad prügikilest uusi kotte

Hiiumaad saab nimetada Eesti plastisaareks, sest seal paiknevad Eesti juhtivad plastitootjad. Üks neist on Käinas asuv Biobag Dagöplast. Et plastitootmine ei tundu esialgu kõige keskkonnasõbralikum tööstusharu, siis kuivõrd suur mõju on Hiiumaal asuval ettevõttel meie loodusele?

USA president Donald Trump.

Kuidas mõjusalt esineda: seisa sirgelt, räägi selgelt ja ole vait

Kuidas mõjusalt esineda? Kõnelemise kunsti ehk retoorika hällis Vanas Kreekas oli esinejate jaoks üks arusaadav ja lihtne soovitus: seisa sirgelt, räägi selgelt ja ole vait. Viimane ei tähendanud seda, et esineja peaks tulema lavale ja vaikima, aga ta ei tohtinud liigselt lobiseda, pidi oskama pidada pausi ja mis peamine- jälgima kuulajaskonda, kirjeldab Tallinna ülikooli avalike suhete lektor Mart Soonik.

Süsinikkiudkomposiiti kasutatakse näiteks lennukitööstuses, kus on oluline, et materjal oleks kerge ja vastupidav.

TTÜ teadlane leidis uue meetodi tulevikumaterjalide analüüsiks

Kosmosetehnikas ja lennukitööstuses, aga ka näiteks autode ja sporditarvete toomisel kasutatakse keerulist materjali: süsinikkiudkomosiiti. See on ülitugev, kuid siiski on tal omad nõrkused. Just neid nõrkusi silmas pidades arendas Tallinna tehnikaülikooli värske doktor Martin Lints välja uudse meetodi nende materjalide analüüsimiseks.

Külm ei tapa viirusi ja külmalaine ajal nakatumine ülemiste hingamisteede viirushaigustesse hoopis suureneb.

Külmetushaigusi pole olemas ja külm ei vähenda viirushaigusi

Ilm läks külmemaks ja ERR Novaatori lugejad on kahe päeva jooksul meilt neljal korral küsinud, kas külm tapab pisikuid ja kas nüüd väheneb külmetushaigustesse nakatumine? Vastused on ehk üllatavad ning paraku päris mitte see, mida ilmselt oodatakse.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: