Rahvusvaheline teadlasrühm, nende seas ka Eesti maaülikooli teadlane Ülo Niinemets, on nüüd andnud ajakirjas Science uudse seletuse taimelehtede suuruse mitmekesisusele.

Kui kanarbiku leheke võib olla pinnalt väiksem kui ruutmillimeeter, siis banaanitaime lehe pind võib ületada ka terve ruutmeetri. Nii et vahe on siis enam kui miljoni kordne.

Sama liigi lehed võivad maailma eri paigus olla kuni 100 000 kordse suuruse erinevusega.

Juba 19. sajandi taimegeograafid täheldasid, et troopikas kasvavate taimede lehed on suuremad, kuid seni pole kuigi täpselt kirjeldatud, kuidas on maakera laiuskraad ja kliimatingimused seotud tamede lehtede suurusega.

Kusjuures on ammu tähele pandud, et suured lehed on iseloomulikud niisketele troopika-aladele, kõrbetes ja ka arktilistel aladel kipuvad lehed olema pigem päris pisikesed. Seletada on neid erinevusi püütudki temperatuuri ja niiskusolude erinevustega.

Ja nüüd ongi 17 teadlast üle kogu maailma, sealhulgas ka Eestist, võtnud ette suure uurimistöö ja analüüsinud enam kui 7000 maailma taimeliigi lehesuuruse seoseid kasvukoha kliimaoludega.

Teadlased mudeldasid taimelehe energia sisendit ja väljundit päeval ning öösel võrreldes lehe õhukeskkonnaga.

Selgunud on, et väga tähtis on lehesuuruse kujunemisel mitte ainult päevane maksimum-, vaid ka öine miinimumtemperatuur. Kui leht on liiga suur, võib öökülm või lihtsalt öine jahedus teda kergesti kahjustada.

Seni on seda tegurit osatud vääriliselt arvestada ainult kõrgmäestikutaimede puhul, aga Austraalia Sydney Macquarie ülikooli teadlane Ian Wright koos kolleegidega, sealhulgas Ülo Niinemetsaga Eesti maaülikoolist, on nüüd avastanud, et öine külmaoht avaldab lehesuurusele mõju palju globaalsemalt.

See teadmine annab võimaluse luua uue põlvkonna vegetatsioonimudeleid. Nimelt on lehe temperatuuri- ja veerežiimil võtmetähtsus fotosünteesil, mis omakorda on oluline teadmine kliimamuutuste kontekstis taimede kasvatamisel.

Ülo Niinemets räägib lehesuuruse uuringust lähemalt pühapäevases "Labori" saates. Samas saates teevad füüsikud Laur Järv ja Manuel Hohmann juttu gravitatsiooni geomeetrilistest alustest, väga populaarteaduslikult ja üldmõistetavalt muidugi, sest Tartus oli sel nädalal selleteemaline suur konverents. Teadlase kommentaari annab aga geneetik Erkki Truve. "Labor" algab Vikerraadios kell 17.05.