Päevaliblikate kaardistamise projekti eesmärgiks on, et kogu Eesti erinevate biotoopide kohta ja kõikide seal elavate liikide kohta oleks usaldusväärsed andmed. Juba praeguseks on katalogiseeritud 22 000 rida püügiandmeid – sellise suurusega andmestik on oluline info nii teadlastele kui looduskaitsjatele.

Projekti juht ja Tartu ülikooli zooloogia osakonna teadur, Anu Tiitsaar, rõhutab uuringu ainulaadsust: “Meil ei ole kunagi varem neid uuritud nii süstemaatiliselt ja üle Eesti. Meil on suured valged alad, kus praktiliselt ei ole mitte keegi kunagi loendamas käinud. Lisaks on meil väga puudulik info kaitsealuste liikide kohta ja nende täpse leviku kohta.”

Eestis on kokku tuhatkond liblikaliiki, neist veidi üle saja on klassikalised päevaliblikad. Külmast ilmast hoolimata on esimesed lendajad juba väljas, kuigi tänavu väikese viivitusega:

“Putukate jaoks on temperatuur absoluutne A ja O, see tähendab, et kõik sõltub sellest: sõltub nende arengu kestus, arengu kiirus, keha suurus jne. Liblikate ja teiste putukate talvist puhkepausi nimetatakse diapausiks. Külma kevadega nihkub ka putukamaailmas kõik edasi. Kui me mõtleme näiteks sellisele lehtedest toituvale putukale, siis tal ei ole mõtet sealt diapausist varem välja tulla, sest midagi ei ole süüa. Ta peab ootama kuni tal on midagi süüa ja siis ta hakkab arenema,” kirjeldab Tartu ülikooli vanemteadur, Tiit Teder seda, kuidas putukamaailm maikuiste lumesadudega hakkama saab.

Liblikate kaardistamise projekti tegevused saavadki taas hoo sisse siis kui mai lõpus ilmad soojad ja õhk putukatest ja liblikatest kirju. Liblikad on ökoloogile oluliseks indikaatoriks mingi elupaigatüübi uurimisel: seal kus on palju liblikaliike, on palju ka muud elurikkust, taimedest imetajateni. Keskkonnainvesteeringute Keskuse poolt rahastatud teadustöö tulemusena saavad looduskaitsjad teha kaitsealade ja maakasutuse planeerimisel senisest täpsemaid otsuseid.

“Näiteks harilik rabasilmik oli selline liik, kelle leviala täpsustus Eestis, kuna teda oli tõesti väga vähe enne teada. Samas, kõige arvukam liik, kes on praktiliselt igas leiupunktis olemas, on rohusilmik, tema on väga arvukas ja väga tavaline; ja teine väga arvukas ja väga tavaline on kesasilmik,” avab Tiitsaar eelmise suve andmete põhjal tehtud kokkuvõtteid.