Lühike vastus on stress. Erinevate häiringute korral muudavad puulehed värvi.

Sügisene lehtede värvumine on esmalt seotud sellega, et roheline värvus kaob ära. Kui roheline värvus ehk klorofüll ära kaob, siis lähevad lehed kollaseks.

Kui sügisel on sellised päikeselised päevad ja külmad ööd, siis lähevad lehed ka punaseks. Punane toon on taimedel selline stressi värv, samamoodi nagu inimesel – inimene läheb näost punaseks, kuigi mehhanism on täiesti teine seal – stressitoon, mis tekib igasugu häiringute korral.

Stressi korral suureneb taimes suhkrusisaldus. Suhkrusisaldus on suhteliselt suuremaks läinud, siis hakkab taim punaseks muutuma.

Külmal öösel ei saa taim neid toodetud suhkruid ära vedada, need jäävad lehtedesse, hakkavad sinna kuhjuma ja selle tõttu tekib selline analoogne pilt: taim ei ole stressis, aga tekib stressireaktsioon.

Punaseid lehti näeb rohkem maal. Kui seal kõrval ei ole just sigalat. Sest see punane toon sõltub lämmastikuühenditest eelkõige, mitte lihtsalt suhkru hulgast.

Ja linnaõhus on palju neid saasteaineid autode heitgaasidest tulevaid lämmastikoksiide, millest taim toitub siis lehtede kaudu ja selle tulemusena lämmastiku ja suhkrute tasakaal on nihutatud lämmastiku kasuks ja seda punast reaktsiooni ei teki nii kergesti.

Võib oletada, et järgmisel nädalal saabub see kevade kõige ilusam aeg. Äkki see on niimoodi kraadi võrra punakam.