Väljaspool lennuvälja territooriumi, otse aia taga on turvakaamera pildistanud ka uudishimulikke põtru, kitsi ja metssigu, kes võimaluse korral võtaks meelsasti söögipoolist ka aias sees laiuvast hästi hooldatud heinamaast, mis tegelikult on lennuraja ruleerimisteede vaheline haljasala.

„See, et teraslinnud loodusega kooskõlas siin hästi läbi saaksid on rajameistrile suur väljakutse, et nendevahelist konflikti vähendada,“ selgitab ajateenijate ülem kapral Lauri Siir. Aga tundub, et looduskeskkonnale lennukite müra suurt mõju ei avalda – linnud on sellega harjunud ja mõned liigid elavad siin juba paarkümmend aastat ega ole näidanud märke, et neile siin ei sobi.

Kõige suuremad loomad lennubaasi territooriumil on jänesed, rebased, kährikud ja ka ilves.

Valge-toonekured pesitsevad kohe lennujaama perimeetri serval. Mõni aasta tagasi oli juhus, kus vanemad tõid oma kurepojad täitsa lennuraja algusse ja õpetasid lennurajalt õhku tõusmist ehk lendamist. „Puhas sihipärane lennuvälja kasutamine,“ nendib Ämari rajameister.

Lennuväljale ei saa panna peale kuplit või võrku. Kuna loomad jäävad alati lennujaama lähistele elama, siis tuleb nende elu ja nendega koos elamist õppida.

Koostöös ornitoloogiga proovitakse lennuvälja teha lindudele võimalikult ebaatraktiivseks. Niiskete alade vältimiseks territooriumit kuivendadakse ja hoitakse puhas põõsastest ning puudest. Oluline on korras prügimajandus. Peamine on hoida taimkatte kõrgus täpselt õiges vahemikus.

Selleks, et linnud lennurajast eemal hoida, kasutatakse hirmutamistaktikat: valgus- ja pürotehnilisi rakette. Pauk ehmatab linnud minema.

Kuid mitte kõigile lindudele ei mõju seesugune hirmutamine ühtemoodi. Rändlindudele piisab tõesti ühest-kahest lasust – nad on siin võõrad ja arad, aga pesitsejate lindudega nendega peab tublisti rohkem aega ja vaeva nägema.

Heliefektid on välja valitud koos ornitoloogidega, kes on osanud soovitada, millised hääled mõjuvad lindudele häirivalt.

Müra tekitamist ja kokkupuudet loodusega ei kaasne kaitseväes loomulikult ainult lennuväljal. Põhiline tegevus käib rahuajal ikkagi harjutusväljadel, mida on üle Eesti kokku seitse.

„Osoon“ külastab Ämari naabruses asuvat Klooga harjutusvälja, kus keset metsi käib peaaegu tõeline sõda.

Seetõttu tuleb harjutusväljadel teha pidevalt mürauuringuid, mille tulemusi arvestatakse nii väljaõppe planeerimisel kui ka harjutusväljade arenduskavade koostamisel.

Kohalike inimeste kaebuste vastu aitab ainult nendega suhtlemine ning mõlemapoolne arusaamine ja koostöö.

Harjutusväljal lahingmoona kasutades peab kindlasti arvestama ka võimaliku tuleohuga. Metsa maha põletamine ei ole lubatud ka riigikaitse harjutamisega. Kaasas peavad olema tulekustutid, suurematel õppustel ka korralikuma varustusega tulevalvurid.

Soovitame vaadata ka teisi „Osooni“ lugusid esmaspäeval kell 20.00 ETVs.