Vene teadlased tegid kindlaks, mis seened helenduma paneb ({{commentsTotal}})

Ämbritäis Brasiilias kasvavaid seeni Neonothopanus gardneri.
Ämbritäis Brasiilias kasvavaid seeni Neonothopanus gardneri. Autor/allikas: Cassius V. Stevani/IQ-USP, Brazil

Maailmas kasvab teadaolevalt umbes 80 helenduvat seeneliiki. Vene teadlased on nüüd kindlaks teinud täpse mehhanismi, mis need valgust kiirgama paneb. Inimesed saaksid kasutada seente leitud lahendust mikromaailma uurimiseks või ka näiteks tänavavalgustina käituvate puude loomiseks.

"Teame nüüd, kuidas bioluminestsents seentes töötab. Saame nüüd süsteemi ise edasi häälestada ja panna need kiirgama erinevat värvi valgust. Seda saaks kasutada biomeditsiinis, näiteks rakkude ja kudede kõrge lahutusvõimega pildile püüdmiseks," selgitas uurimuse esimene autor Zinaida Kaskova ERR Novaatorile.

Eelnevate uuringute käigus on teadlased saanud küllaltki hea ülevaate, mis paneb helenduma mitmed bakterid, putukad ja mõned mereloomad. Kaskova märkis aga, et seened helenduma panev süsteem on bakterite omast märksa keerukam. "Kui üritada bakterite geenidega hulkrakseid organisme helenduma panna, ei lõppe see tavaliselt väga edukalt. Evolutsioonilises mõttes seisavad nad üksteisest liiga kaugel," lisas teadlane.

See on ka üks põhjustest, miks ühisrahastusplatvormi Kickstarter pimedas helendavaid taimi luua tõotanud projekt Glow Plant möödunud nädalal vaatamata kogutud poolele miljonile dollarile tegevuse lõpetas. Töörühmal oli tarvis siirata potitaimedesse kuus bakterigeeni ja need üheskoos tööle panna.

Taimedest ja seentest
Vene teaduste akadeemia teadlaste ja nende rahvusvaheliste partnerite uue teadustöö kohaselt on mitmed seeni helenduma panevad komponendid taimedes aga juba niigi olemas. Näiteks on hapnikuga reageerides valgust kiirgava valgu – lutsiferiini – üheks lähteaineks kofeiinhape, mis kontrollib taimede rakuseinte komponendiks oleva ligniini tootmist.

"See eristab seeni mitmetest teistest bioluminestsentsi kasutavatest organismidest. Teised sünteesivad lutsiferiini väiksematest aminohapetest," laiendas Kaskova. Erinev on ka üks selle valguse kiirgamiseks hädavajalik valgujupp ja kromafoor. Viimane määrab, millist värvi valgust organism parasjagu kiirgab.

"Kromafoori on võimalik veidi muuta. Antud töö raames me sellele väga palju tähelepanu ei pööranud ehk seened kiirgasid ikka kollakasrohekat valgust. Tunnistan, et kiiratava valguse lainepikkuse paarikümne nanomeetri võrra nihutamine pole väga muljetavaldav," sõnas teadlane. Näiteks sügaval inimkehas asuvate kudede uurimiseks see veel eriti hästi ei sobiks. Selleks tuleks panna oksülutsiferiin kiirgama punast valgust.

---

Looduses kasutavad seened luminestsentsi putukate ligi meelitamiseks. See võimaldab seentel levitada oma spoore kaugemale, kui kanduks need ainult tuule jõul. Sarnaselt helenduvatele putukatele muundavad seened energiat valguseks äärmiselt tõhusalt. "Kui Brasiilias metsa läheksid, siis paistaks need sulle küll silma, aga ilusate fotode tegemiseks pead kasutama ikka päris pikka säriaega," märkis Kaskova.

Uurimus ilmus ajakirjas Science Advances.



ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: