Ebola viirusel on ürgsed juured

Ebola viirus on sel aastal võtnud üle 5000 inimese elu. Veel üsna hiljuti arvasid viroloogid, et verejookse ja palavikku tekitavad filoviirused - Ebola ja selle lähedane sugulane Marburgi viirus - tekkisid umbes kümme tuhat aastat tagasi. Uus uurimus nihutab ohtlike tõvestajate tekkimise kaugesse minevikku - aega, kus tekkisid esimesed inimahvid.
USA Buffalo ülikooli teadlane Derek Taylor uuris oma kaastöölistega geene, mida viirused jätavad nakatamise ajal loomade pärilikkusainesse. Filoviirustele iseloomulikke geenijärjestusi leiti erinevate näriliste genoomist.
Üks neist esines näiteks kahe hamstriliigi ja kahe uruhiireliigi genoomis täpselt samas kohas. Seega pidi viirus nakatama kõikide hamstrite ja uruhiirte ühist eellast.
"Nende näriliste genoomid koosnevad miljarditest aluspaaridest, seega on väga vähe tõenäoline, et viirusele iseloomulik geen sattus eri liikide DNAs erinevatel aegadel täpselt samasse kohta," selgitas Taylor.
Uurija sõnul kuuluvad nii Ebola kui Marburgi viirus vanasse evolutsioonilisse liini ja nende viimane ühine eellane oli olemas 16-23 miljonit aastat tagasi.
Hamstrite ja uruhiirte DNAs peituv ürgne viirusegeen sarnaneb rohkem tänapäevasele Ebolale kui Marburgi viirusele. Seega olid need kaks viirust juba tol ajal hakanud eristuma.
Uurimus täidab tühimiku filoviiruste sugupuus. Varem on Taylor ürgseid viirusegeenide abil kindlaks teinud, et kogu filoviiruste sugukond on üle 10 miljoni aasta vanune. Siis kasutas ta geenijärjestusi, mis kuulusid Ebola ja Marburgi viiruste kaugetele sugulastele ning nende ohtlike haigustekitajate päritolu kohta see täpsemat infot ei andnud.
Filoviiruste evolutsiooni tundmine aitab selgeks saada, millised loomaliigid neid edasi kannavad ning leida seni teadmata haigustekitajaid. Samuti pakub see huvitavat infot vaktsiine loovatele teadlastele.
Kui soovida luua vaktsiini, mis kaitseks nii Marburgi viiruse kui Ebola eest, peaks Taylori sõnul kindlasti arvestama sellega, et need viirused tekkisid paarkümmend miljonit aastat tagasi ning on kogu selle aja imetajaid mõjutanud.
Toimetaja: Piret Pappel


























