TTÜ keemikud panustavad läbimurdesse orgaanilises keemias ({{commentsTotal}})

Tallinna tehnikaülikooli orgaanilise keemia laboris käivad katsed, milles uuritakse halogeensidet. Just selle abil loodetakse tulevikus luua kõrgtehnoloogilisi materjale ja ravimeid.

Halogeenside: kristallidest lahusesse“ – sellise nimetusega projekti leiab värskelt personaalse uurimistoetuse saanute nimekirjast TTÜs.

„Kõik meie organismis toimuvad reaktsioonid on ka katalüütilised. Neid reaktsioone katalüüsivad ensüümid, suure molekulmassiga valgud. Nüüd keemikud ja teadlased üldse vaatavad vaimustusega looduse poole ja püüavad jäljendada seda loodust,“ räägib uurimisrühma juht Tõnis Kanger, TTÜ orgaanilise keemia professor.

On teada, et ensüümis on aktiivne sellest vaid üks osa – aktiivtsenter, ja just seal toimub keemiline reaktsioon. Nüüd on keemikud asunud seda ideed loodusest kopeerima. Nad püüavad seda aktiivtsentrit jäljendada ja sünteesida siis madalmolekulaarseid ehk väikese molekulmassiga katalüsaatoreid, mis teeksid samasugust tööd nagu need suure molekulmassiga valgud.

Halogeenside

Kui keskkoolikeemiast võib olla tuttav mõiste vesinikside, siis halogeenside ehk nii tuttav pole.

Kuigi tegu on juba eelmise sajandi keskpaigast teada-tuntud teemaga, siis seni on seda uuritud põhiliselt kristallides, kus selle struktuuri määravad ära hoopis teised jõud, kui seda on lahuses. Seal, kus toimuvad keemilised reaktsioonid.

„Me tahamegi nüüd vaadata seda, kuidas need interaktsioonid toimuvad lahuses, kuidas katalüüs interakteerub meie lähteainega nii, et ta kiirendaks seda reaktsiooni.“

Seda teadmist saab ennekõike kasutada orgaanilises sünteesis. Praegu tegeleb Tõnis Kangeri labor selle kui uue orgaanilise sünteesi meetodi väljatöötamisega.

„Kui need meetodid osutuvad efektiivseks, see tähendab, et see katalüsaator on selektiivne, siis võib teda kasutada kõige erinevamate orgaaniliste ainete sünteesil, kaasa arvatud uued materjalid ja ravimid.“

Enenkõike on halogeensideme uurimine praegu oluline keemia arengule laiemalt. Tänase päevani ei ole mitte ühtegi näidet asümmeetrilisest halogeensideme katalüüsist.

Just sellest, millega tegeleb Tõnis Kangeri uurimisrühm. „Ja kui me oleme edukad, siis on see mõnes mõttes avastusliku tähendusega läbimurre.“



osoon
Kilekotid

Hiiumaa plastitootjad toodavad prügikilest uusi kotte

Hiiumaad saab nimetada Eesti plastisaareks, sest seal paiknevad Eesti juhtivad plastitootjad. Üks neist on Käinas asuv Biobag Dagöplast. Et plastitootmine ei tundu esialgu kõige keskkonnasõbralikum tööstusharu, siis kuivõrd suur mõju on Hiiumaal asuval ettevõttel meie loodusele?

USA president Donald Trump.

Kuidas mõjusalt esineda: seisa sirgelt, räägi selgelt ja ole vait

Kuidas mõjusalt esineda? Kõnelemise kunsti ehk retoorika hällis Vanas Kreekas oli esinejate jaoks üks arusaadav ja lihtne soovitus: seisa sirgelt, räägi selgelt ja ole vait. Viimane ei tähendanud seda, et esineja peaks tulema lavale ja vaikima, aga ta ei tohtinud liigselt lobiseda, pidi oskama pidada pausi ja mis peamine- jälgima kuulajaskonda, kirjeldab Tallinna ülikooli avalike suhete lektor Mart Soonik.

Süsinikkiudkomposiiti kasutatakse näiteks lennukitööstuses, kus on oluline, et materjal oleks kerge ja vastupidav.

TTÜ teadlane leidis uue meetodi tulevikumaterjalide analüüsiks

Kosmosetehnikas ja lennukitööstuses, aga ka näiteks autode ja sporditarvete toomisel kasutatakse keerulist materjali: süsinikkiudkomosiiti. See on ülitugev, kuid siiski on tal omad nõrkused. Just neid nõrkusi silmas pidades arendas Tallinna tehnikaülikooli värske doktor Martin Lints välja uudse meetodi nende materjalide analüüsimiseks.

Külm ei tapa viirusi ja külmalaine ajal nakatumine ülemiste hingamisteede viirushaigustesse hoopis suureneb.

Külmetushaigusi pole olemas ja külm ei vähenda viirushaigusi

Ilm läks külmemaks ja ERR Novaatori lugejad on kahe päeva jooksul meilt neljal korral küsinud, kas külm tapab pisikuid ja kas nüüd väheneb külmetushaigustesse nakatumine? Vastused on ehk üllatavad ning paraku päris mitte see, mida ilmselt oodatakse.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: