X-kromosoomi salajane elu
Osad X-kromosoomis asuvad geenid muutuvad aktiivseks ainult seemnerakke tootvas koes, näitasid USA Massachusettsi tehnoloogiainstituudi teadlased.
Imetajatel on üks paar sugukromosoome. Emastel on kaks X-kromosoomi. Isastel on lisaks ühele X-kromosoomile veel Y-kromosoom.
Sugukromosoomid erinevad oma suuruse ja geenide arvu poolest. Kogukas X sisaldab ligi tuhatkond geeni, Y-kromosoomis on geene pisut alla saja.
Emaste imetajate kehas on üks X-kromosoom välja lülitatud. Seetõttu peetakse X-kromosoomi evolutsioonis väga stabiilseks. 20. sajandi keskel oletas Jaapani geneetik Susumo Ohno, et kõikidel imetajaliikidel peaksid naissugukromosoomid olema väga sarnased.
Massachusettsi tehnoloogiainstituudi geneetik David Page otsustas seda kontrollida. Ta valis näidisorganismideks hiire ja inimese, kelle ühine esivanem elas umbes 80 miljonit aastat tagasi.
Kahe liigi X-kromosoomide võrdlemisel selgus, et suur osa X-kromosoomis asuvaid geene on ootuspäraselt sarnased. Neid on kromosoomis üks koopia. Mutatsioonid neis geenides tekitavad suguliitelisi haigusi näiteks hemofiiliat, värvipimedust ja Duchenne´i lihasdüstroofiat.
Seevastu ligi 140 inimese X-kromosoomi geeni ja kakssada hiiregeeni on täiesti ainulaadsed. Page´i kinnitusel on need tekkinud pärast hiirte ja inimeste esivanemate lahknemist ühisest eellasest. Inimesel on neid enamasti mitu koopiat ja geenid tunduvad väga kiiresti muutuvat.
Ootamatul kombel on paljud neist geenidest aktiivsed ainult meeste kehas ja mõjutavad spermatosoide tootva koe arengut. Page´i sõnul ongi imetajate X-kromosoom vastandlik osa sellest on väga püsiv, teine osa aga kiiresti muutuv ning võib oluliselt evolutsiooni mõjutada.
Uurimus ilmus ajakirjas Nature.
Toimetaja: Piret Pappel