Doktoritöö tõestas sarapuu kasulikkust ({{commentsTotal}})

Doktoritöö tõestas sarapuu kasulikkust
Doktoritöö tõestas sarapuu kasulikkust Autor/allikas: Christel Johansson/Wikipedia
Metsaomanikule võib sarapuuvõsa olla kasutu, seenelisele või jahimehele tülikas vaadet piirav risu, kuid kümnetele alustaimedele topeltsoodsa kasvupinnase looja, tõestas Tartu Ülikooli laborandi Kadri Kooremi doktoritöö.

Metsaomanikule võib sarapuuvõsa olla kasutu, seenelisele või jahimehele tülikas vaadet piirav risu, kuid kümnetele alustaimedele topeltsoodsa kasvupinnase looja, tõestas Tartu Ülikooli laborandi Kadri Kooremi doktoritöö.

Seda, et salumets on üks meie liigirikkamaid metsi, teavad teadlased juba ammu, kuid Koorem võttis uurida, kui suur roll selles on kahel kõige iseloomulikumal salumetsa puittaimel – kuusel ja sarapuul, kirjutas Tartu Postimees.

«Metsamajandajale on salumetsa põõsarinne vaid tülikas võsa, kuid selle olemasolu mitmekesistab väga tugevalt alustaimestikku,» võttis Koorem kokku oma doktoritööst tuletatava vastuolulise mõtte.

Taimi poole enam

Järvamaal Koeru valla salumetsas valis Koorem sadakond ruutmeetrisuurust katselappi, millel loendas kõik taimeliigid ja mõõtis maapinnal lebavate taimejäänuste ehk varise paksuse. Laborikatseteks kogus ta kuuse­okkaid ja sarapuulehti, millesse istutas ojamõõla, harilikku käbiheina ja liht-naistepuna.

Metsas tehtud mõõtmistega selgus, et kuuskede all, kus taimejäänuste kiht oli kolm korda paksem kui sarapuu all, oli alustaimestik poole vaesem. Salumetsale iseloomulikeks taimedeks, kes eelistavad kasvada sarapuu all, osutusid näiteks salu-siumari, metstulikas ja karvane piiphein.

Kadri Koorem leidis Koeru salumetsa märgitud katselappidelt kokku 55 taimeliiki, nendest sarapuude all leidus keskmiselt 15 ja kuuse all seitse liiki. Maksimaalselt esines ühel katselapil sarapuu all 22 ning kuuse all 12 taimeliiki.

«Ühtlasi täheldasin, et sarapuu all pole üksnes poole suurem liigirikkus, vaid seal kasvavad taimed on märksa võimsamad ning kasvavad mitmes rindes,» lisas Koorem.

Ootamatu tulemuse andis salumetsa valgustingimuste hindamine. Nii otsese kui ka hajusa valguskiirguse mõõtmiseks tegi Koorem lainurkobjektiiviga nn kalasilmafotod, mille lasi analüüsida spetsiaalsel arvutiprogrammil.

Kuigi suvel on puud lehtes ja võiks arvata, et valguskiirgust jõuab alusmetsa seetõttu vähem, osutusid suvised ja kevadised valgustingimused ülisarnaseks. Veel kummutas Koorem oletuse, et kuuseokastega võrreldes kiirelt lagunevad sarapuulehed suurendavad mulla viljakust rohkem.

«Analüüsid näitasid, et ka mullaviljakuses pole vahet, ainus erinevus kuuse ja sarapuu all oli varisekihi paksus,» kirjeldas Koorem. «Laborikatse näitas, et juhul, kui varisekiht oli ühepaksune, kasvasid taimed sarapuu varise all paremini.»

Loodusvaade laiemaks

Doktoritööd juhendanud Tartu Ülikooli ökoloogia ja maateaduste instituudi vanemteadur Mari Moora ütles, et Kadri Kooremi doktoritöö ei pretendeeri kindlasti metsa majandamise juhendiks.

«Tõsi, pahatihti unustab tänapäeva metsamajandus korralikke puupõlde rajades majanduslikult tähtsusetu, roogib selle välja,» tõdes Moora. «Oluline on see, kuidas inimene metsa näeb – kas nagu hulka puid või sedagi, mis on puude taga – ja kuidas me mõistame ökosüsteemis toimuvat laiemalt.»

Toimetaja: Novaator



Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: