Vee leidumisega Marsil on palju segadust. Marsi lõunapoolkera pinnavormid viitavad voolava vee mõjule.

Seetõttu arvavad kosmoseuurijad, et minevikus oli Marss soe ja niiske, kuid praeguseks on planeet jahtunud ja muutunud väga kuivaks.

NASA Johnsoni kosmosekeskuse uurijad võrdlesid kahe Marsilt pärineva meteoriidi vesiniku isotoope ja veesisaldust.

Üks kivimitest nendest oli tekkinud Marsi sügavuses, kuid planeedi pinnale jõudmiseni vähe muutunud. Selle vesiniku isotoopide suhtarv oli sarnane Maal leiduvatele kivimitele.

Teist meteoriiti oli mõjutanud planeedi pind ja atmosfäär. Tolles kivimiproovis oli vett mitu korda rohkem.

Marsi sisemus on seega sarnane Maale. Ilmselt tekkisid kaks planeeti üsna sarnasel moel. Kunagi oli ka Marsi pind märg, kuid praeguseks on tingimused tundmatuseni muutunud.

Uurimuse autori Tomohiro Usui sõnul polnud seni ühtegi tõendit, et Marsi laava sisaldaks planeedi pinnal pärinevaid osakesi.

Teadlase kinnitusel uuriti kivimiproove nii, et nende saastumine Maalt pärinevate isotoopidega oli välistatud.

Uurimus ilmus ajakirjas Earth and Planetary Science Letters.