2008. aastal kasutati Euroopa Komisjoni poolt avaldatud statistilise aruande järgi Euroopa Liidus teadusuuringuteks ligikaudu 12 miljonit looma, kirjutas Nature News. Sarnast tulemust näitab ka 2005. aasta statistiline aruanne.

Samas võib täheldada kemikaalide ja ravimite ohutuse testimiseks alternatiivsete meetodite kasutusele võtmise kasvu, mis vähendab katseloomade kasutamist.

Suurimat osa katseloomadest kasutatakse bioloogia alusuuringutes. 2005. aastal kasutati neid selleks 33 protsenti, kuid 2008. aastal juba 38 protsenti ehk üle poole miljoni looma võrra rohkem.

Suurema osa sellest kasvust annavad transgeensed hiired. Selle ajavahemiku jooksul kasvas hiirte kasutamine enam kui 690 000 isendi võrra.

Inimeste ja loomade jaoks tehtavate meditsiiniliste uuringute osas langes see samas 31 protsendilt 23 protsendile.

Enam kui kaks kolmandikku katseloomadest kasutatakse ära kõigest viies Euroopa Liidu liikmesriigis, kus asub suurem osa Euroopa farmaatsiatööstusest - Prantsusmaal, Suurbritannias, Saksamaal, Hispaanias ja Itaalias.

Katseloomade osakaal tööstuslike kemikaalide ja ravimite toksikoloogilistes testides ei ole muutunud ning selleks kasutatakse ligi miljon looma.

2008. aastal kasutati neist 80 000 tööstuslike kemikaalide ja tarbekaupade ohutuse testimiseks, 2005.aastal 100 000.

Languse põhjuseks on kasvav valideeritud ohutustestide osakaal, kus ei kasutata katseloomi või kasutatakse neid vähem.

Euroopa Liidu uue kemikaalipoliitika rakendamise määruse REACH nõuete täitmine ettevõtete poolt võib Euroopa Komisjoni hinnangul aastaks 2018 lisada veel üheksa miljonit katselooma.

Üheks laborihiirte kasutamise kasvuteguriks on Botox, mis on äärmiselt toksiline bioloogiline ravimpreparaat botuliinumtoksiin, mida kasutatakse valuliste lihasspasmide kliiniliseks raviks ning nahakortsude silumiseks näos.

2005.aastal kasutati Botoxi ohutuse testimiseks 33 000 hiirt, 2008. aastal aga juba 87 000 hiirt.