Päikese aktiivsuse langus toob uue väikse jääaja? ({{commentsTotal}})

Päikese aktiivsuse langus toob uue väikse jääaja?
Päikese aktiivsuse langus toob uue väikse jääaja? Autor/allikas: NASA
Päikeseplekkide esinemine sõltub magnetväljast Päikese pinnal, mille tugevus on aga languses juba mõnda aega.

Päikeseplekkide esinemine sõltub magnetväljast Päikese pinnal, mille tugevus on aga languses juba mõnda aega. Seetõttu ennustavad teadlased, et 2016. aastaks ei pruugi Päikese pinnal olla enam ühtegi tumedamat laiku.

Selline olukord võib kesta kümneid aastaid. Viimati oli sarnane situatsioon 17. ja 18. sajandil ning seda perioodi nimetatakse jahedate õhutemperatuuride tõttu ka väikseks jääajaks, kirjutas Physorg.

Päikeseplekid on ajutised nähtused Päikese pinnal, mis paistavad madalama temperatuuri tõttu ülejäänud Päikese pinnast tumedamana. Madalama temperatuuri põhjus on intensiivne magnetväli, mis takistab konvektsiooni ehk soojuse kandumist Päikese sisemusest pinnale.

Päikeseplekkide esinemissagedus järgib 11-aastast intensiivsuse tsüklit ehk iga 11 aasta järel on plekkide esinemise maksimum. Miinimum kahe tipu vahel kestab tavaliselt 16 kuud, kuid praegune miinimum on selle juba ületanud kümne kuu võrra, olles pikim taoline madala intensiivsusega periood viimase saja aasta jooksul.

Alates 1990. aastast on Matthew Penn ja William Livingston Arizonas asuvast Rahvuslikust päikeseobservatooriumist jälginud päikeseplekkide magnetilist tugevust, kasutades selleks Zeemani efekti.

Zeemani efekt seisneb spektrijoonte jagunemises mitmeks komponendiks tugeva magnetvälja toimel. Seega on spektraalsete mõõtmiste abil võimalik hinnata ka magnetvälja tugevust. Teadlased on analüüsinud 1500 päikeseplekki ning jõudsid järeldusele, et keskmine magnetväli on nõrgenenud 2700 gaussilt 2000 gaussini (võrdluseks: Maa magnetvälja tugevus on alla ühe gaussi). Languse põhjus on teadmata, kuid trendi jätkudes jõutakse 2016. aastaks 1500 gaussini, mis välistab päikeseplekkide tekke.

Ajavahemik aastatel 1645–1715 on tuntud Maunderi miinimumina, sest siis ei olnud Päikese pinnal pea ühtegi plekki. See periood ühtib suuresti väikseks jääajaks nimetatud ajaga, mistõttu on kahe nähtuse vahele hakatud tõmbama põhjuslikke seoseid. Livingstoni sõnul tuleb nende uurimusse suhtuda siiski ettevaatlikult, sest kasutatud metoodika on võrdlemisi uus ning vaid aeg saab öelda, kas Päikese aktiivsuse langus jätkub või mitte.

Toimetaja: Siim Sepp



Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: